Suur kehaline aktiivsus võib olla halva vaimse tervise tunnismärk

Selleks analüüsisid teadlased 7600 inimese enese kohta antud hinnangut. Suurim oli enese tervist heaks või halvaks pidavate inimeste vahe grupis, kelle kehaline aktiivsus jäi 2-4 tunni vahele. Sellest alates hakkas suundumus aga vastupidiseks pöörduma: nii oli üle nelja tunni sportivate inimeste hulgas vastavalt 65% ja 55% halvema või parema vaimse tervisega vastanute hulgast. Alates 7,5 tunnist suurenes aga depressiooni ning ärevuse sümptomitega inimeste hulk järsult, kusjuures leid ei sõltunud vastajate soost, vanusest ega füüsilisest tervisest.