13. detsember 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Soomes loodetakse raviturismist lähiaastatel kümneid miljoneid eurosid tulu teenida. Usutakse, et Soome haiglate välispatsientide arv mitmekordistub. Abiks on seejuures  ühine turundustegevus.

Ka Eestis loetakse Vene turgu üheks peamiseks meditsiiniturismi sihtkohaks. Soomega võrreldes on siin eeliseks tervishoiutöötajate vene keele oskus ja mitu korda madalamad hinnad, ütles Meditsiiniuudistele Medicine Estonia juhatuse liige Raul Niin.Raviturism ei ole maailmas uus nähtus. 2013. aasta oktoobris jõustuv ELi direktiiv seadustab selle Niine sõnul ka liidu liikmesriikide patsientidele. “Soome haiglate aktiivne tegevus Venemaa suunal ei ole üllatav, kuna Venemaal on vajadus kvaliteetse raviteenuse järele ja Soome haiglad otsivad arenguks lisatulu,” selgitas ta. Ka Medicine Estonia, mis koondab Eesti meditsiiniasutusi, et tervishoiuteenuste eksporti arendada, on tähelepanu fokusseerinud Venemaa ravituristidele.“Novembri keskel Moskvas toimunud raviteenuste ekspordi messil oli huvi Eesti vastu olemas ja ürituse järel on tulnud päringuid ravi saamiseks Eestist,” lausus Niin. Lähiajal külastab Eestit delegatsioon Peterburist.“Eesti teenuseosutajatel on arenguruumi turunduses ja teeninduslikes oskustes. Teatud ulatuses vajab ka olme ajakohastamist, et olla konkurentsis edukas. Heal tasemel raviteenus, keeleoskus ja Soomega võrreldes kolm-neli korda madalam hinnatase on aga meie eelised,” loetles ta.Venelased tahaksid Soomes sünnitadaVäljaanne Mediuutiset kirjutas, et Soomes loodud ekspordiühing Finpron on võtnud suuna Venemaale. Projekti “Finland Care” raames toimus mõni aeg tagasi Peterburis sealsete klientide ja koostööpartneritega suur kohtumine. Novembris külastati Moskvat. Tervishoiuturismi edendavad ka Kouvula ja Lappeenranna piirkonna terviseettevõtjad.Venemaa on soomlaste terviseturismi sihtkoht number üks juba praegu. Enim patsiente käib vähikliinikus Docrates ja ortopeediahaiglas Orton. Haiglad reklaamivad end ka ise. Aasta alguses tööle hakanud HUSi erahaigla Hyks on keskendunud südame rütmihäirete kateeterablatsioonile, neurokirurgiale, laste südamekirurgiale ja eesnäärmehaigustele. “Kõigepealt tutvustame end asjatundjatele ja seejärel tarbijatele. Kasutame selleks lehekuulutusi, sotsiaalmeediat ja netilehekülgi,” ütles haigla juht Janne Aaltonen, kelle sõnul tuleb märkimisväärne osa Hyksi käibest välismaalastelt.Kunstliigeseid paigaldava haigla Coxa välisklientidest on paljud leidnud tee Tamperesse tuttavate soovituste põhjal. Neid on aastas paarkümmend. “Saadame kliinikutesse enda kohta infot ja seejärel saadavad kliinikud nõudlikud kliendid meile,” sõnas Coxa juht Tarmo Martikainen.Patsiente vahendav Firumeda on otsinud Soomes haiglat, kus Peterburi piirkonna naised võiksid sünnitada. Firma juhi Maryna Artemenko sõnul sobiks neile Karjala-Soome kant, kuid sealne Joensuu keskhaigla on tõrjuval seisukohal.Põhjuseid on mitu. Raseduse kulust ja varasematest sünnitustest oleks vaja lisainfot. Ühtlasi on tarvis tõlketeenust. Sündiv laps ei saa Venemaa kindlustust, seega kui temaga midagi juhtub ja vaja läheb põhjalikku haiglaravi, ei suuda vanemad seda ise kinni maksta.