Autor: Kadi Heinsalu • 28. detsember 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Viimase 20 aastaga on inimeste tervises aset leidnud märgatavad muutused. Tublisti on suudetud vähendada vastsündinute ja laste suremust, keskmine eluiga on pikenenud pea kõikjal maailmas, ent see ei pruugi sugugi tähendada tervise samaväärset paranemist. Juurde võidetud eluaastaid saadavad tihti uued vaevused, mistõttu ei ole maailma haiguskoormus kahanenud. Kõike seda näitab hiljuti esitletud uuring maailma tervisekaotusest.

Detsembri keskpaigas esitletud uuring «Global Burden of Disease 2010», millele oli pühendatud hinnatud Briti meditsiiniajakirja The Lancet terviknumber, on katse hinnata, kui palju eluaastaid kõiksugu haigused röövivad. Tulemused annavad võimaluse võrrelda  haiguste, surmapõhjuste ja riskitegurite osakaalu kogu tervisekaotuses, nende jagunemist vanuseti ja sooti, samuti rolli eri piirkondade haiguskoormuses. Tulemuseks pole mitte ainult meditsiinilises mõttes väärtuslik andmekogu, vaid ka tervisepoliitika kujundajate võimalus tuvastada peamised haigused ning riskitegurid, millele ressursside suunamine võiks rahvatervise parandamiseks olla kõige tõhusam.