Autor: Siret Trull • 26. veebruar 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kai Tennisberg võttis kokku veebruari esimese nädala EMOsse pöördujate statistika ja ütles, et tulemus üllatas pisut ka teda ennast – EMO külastajatest 42% oli neid, kes oleksid võinud oma murega pigem perearsti juurde minna ja 30% oli neid, kes vajasid arstiabi, aga mitte haiglaravi ja kes said peale esmast tohterdamist koju saadetud. Nädala jooksul oli veidi üle 30% patsiente, kes vajasid vältimatut abi ja kes sai võetud haiglasse sisse või suunati edasi mujale haiglatesse, kus võimalik spetsiifilisem ravi. "Need seitse päeva on küll lühike periood, aga siiski väga iseloomulik üldisele olukorrale haiglas," ütles ravijuht.

Tennisberg leidis, et üldarsti valvete rakendamine oleks EMO koormuse kergendamiseks igati tänuväärne samm. Seejuures tõi ta välja, et suurema rahakoti kõrval on vähemalt sama oluline töökorralduse parendamine. Lahendusi võiks tema hinnangul pakkuda tervisekeskused, mis koondaksid enda alla mitu perearstipraksist ja kus oleksid käe-jala juures erinevad uuringuvõimalused, nt röntgenseade. Kuna valdav osa patsientidest tuleb EMOsse päevasel ajal, ka Läänemaa Haiglas, piisaks Tennisbergi hinnangul, kui üks keskuses töötavatest perearstidest jääks valvesse ka õhtusel ajal, näiteks kella 22ni.