Tervisekeskuste kaasajastamiseks on jagada 85 miljonit eurot

Esmatasandi meditsiini on tekkinud lootustandev päikesekiir – lausa kaks. Esimesele pandi alus juba aasta tagasi, kui perearstide tegevuse korraldamine läks maavalitsustelt terviseametile, ja teine hakkas paistma sel aastal, sest eurorahakraanid avanevad ka tervisekeskustele, selgub Meditsiiniuudiste kaaneloost.

Kui sõnades on tervisekeskused vajalikud perearstidele, siis euroraha taotlemise tingimusi seatakse pigem haiglate vaatevinklist, kirjutas Äripäev eile oma juhtkirjas.

Lähema viie aasta jooksul peaksid Eesti suurematesse maakonna keskustesse kerkima esmatasandi tervisekeskused. Eesti Perearstide Liidu juhatuse liikme Madis Tiigi kinnitusel ei ole tegu suuremates alevikes kunagi eksisteerinud polikliinikute uue tulekuga.

Erakorralise meditsiini osakondade töökoormust aitaks vähendada selliste tervisekeskuste loomine, kus perearstid võtavad vastu ka õhtusel ajal ning kus on olemas erinevad uuringuvõimalused, leiab Läänemaa haigla ravijuht Kai Tennisberg.

Kui varem oli igal tervishoiutöötajal isiklik kittel, siis tänapäeva haiglates ja kliinikutes kasutatakse üha enam renditavaid tööriideid, mis on jagatud, kuid hügieenilised ja alati jälgitavalt hooldatud. Tööriiete korrektne hooldus on meditsiiniasutustes hädavajalik – see aitab vältida bakterite, viiruste ja muude haigusetekitajate levikut ning tagada ohutuse nii personalile kui patsientidele. Kaasaegne tehnoloogia võimaldab kogu protsessi digitaliseerida ja vähendada riske miinimumini.