Autor: Siret Trull • 5. märts 2013
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine. Lutsar: Miks ma jälle arstina Eestis töötan?
Elu on nii läinud, et iga päev ma enam haigeid vastu ei võta ega haiglas valveid ei tee. Tegelen kliinilise teadusega ehk uuringute planeerimise ja läbiviimise ning noorte õpetamisega (peamiselt doktoriõppe tasemel). Siiski olen ma hästi kursis, mis igapäevameditsiinis toimub, kirjutab nakkushaiguste arst ja Tartu Ülikooli professor Irja Lutsar.
Võiksin endalt küsida – ja minult ongi palju küsitud –, miks ma Eestisse tagasi tulin. Nüüd, kui sellest on möödunud kaheksa aastat, püüan anda nii sõltumatu vastuse kui võimalik.
Kõigepealt alguse juurde. Kui mõned inimesed ka nõukogude ajal unistasid välismaale minekust, siis minul niisugust plaani kunagi polnud ja oma energiat küsimusele, kus ma ülejäänud elu veedan, mul kulutada ei tulnud.