Nimetatud aineid kasutatakse ka tööstuslikul eesmärgil ning see on lubatud ka edaspidi. Selliselt piiratakse tervisele potentsiaalselt ohtlike keemiliste ühendite kättesaadavust psühhoaktiivse toime saamise eesmärgil, ennetatakse tervisekahjustuste tekkimist ja kaitstakse rahva tervist, teatas ravimiamet.
Eelnõu seletuskirja kohaselt on Eestis praegu probleemiks keemiliste ühendite GBL ja 1,4-BD suukaudne tarbimine narkojoobe tekitamise eesmärgil. Mõjuv doos on 1 milliliiter. GBL ja 1,4-BD tekitavad suukaudsel manustamisel eufooriat, iiveldust ja oksendamist ning käitumishäireid. Ainete üledoos aeglustab südame löögisagedust, põhjustab alajahtumist ja koomat. GBL ja 1,4-BD on ained, mis suukaudsel manustamisel muunduvad organismis gammahüdroksübutüraadiks (GHB). GHB on rahvusvaheliselt kontrollitav psühhotroopne aine, mis on lülitatud ÜRO 1971. a psühhotroopsete ainete konventsiooni IV nimekirja ning Eestis sotsiaalministri 18. mai 2005. a määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. GBL ja 1,4-BD on GHB lähteained. Inimorganism saab ise GHB valmistamisega pärast GBLi suukaudset manustamist minuti jooksul hakkama, mistõttu on nii mõjud organismile kui ka riskid tervisele sarnased psühhotroopsele ainele GHB. Seetõttu on vajalik ainete kasutamist piirata.