Autor: Siret Trull • 17. aprill 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eestis on üha kasvava tähelepanu all elanikkonna vananemine, madal sündimus ning neist tulenevad sotsiaalsed ja majanduslikud probleemid. Noorte eneseteostuse võimaluste laienemine viimasel paarikümnel aastal on toonud kaasa laste sünni edasilükkamise hilisemasse eaperioodi. „Eesti meditsiinilise sünniregistri andmetel on viimase kahe aastakümne jooksul keskmine vanemate vanus sünnituse ajal tõusnud nelja aasta võrra: 2011. aastal oli naise keskmine vanus sünnitusel 29,4 ja mehel 32,5 eluaastat,“ sõnab Tartu ülikooli inimese molekulaargeneetika professor Maris Laan, lisades, et hilisemas eaperioodis lapse saamisel esineb oluliselt sagedamini nii meeste kui ka naiste viljatust, korduvat raseduse katkemist, emakavälist rasedust ja teisi raseduse komplikatsioone. „Viljakuse halvenemine on tingitud vanusega kaasnevast sugurakkude kvaliteedi langusest, haigustest ning mitmetest keskkonna ja eluviisi poolt mõjutatud teguritest,“ täpsustab Laan.

Viljatuse ja sellega seotud haiguste riski hindamise eesmärgil kogutakse esmakordselt Eestis 2500 raseda või rasedust planeeriva naise ning 3500 viljatusmure või suguteede arenguhäirega mees- ja naispatsiendi andmed. Kogutud andmete analüüsi tulemusena töötatakse välja mitteinvasiivsed biomarkerid ehk DNA, vereseerumi või uriini analüüsil põhinevad testid rasedustüsistuste riski hindamiseks ning ennetamiseks ning avatakse uusi võimalusi viljatuse ennetuses ja ravis.