Eestis on küll üks Euroopa kulutõhusamaid ehk kõige odavamalt tasustatud teenust pakkuvaid ravikindlustussüsteeme, mis tähendab aga patsientidele suurimaid omaosalusi tervishoius ja seetõttu jääb paljudele alla keskmise sissetulekuga inimestele õigeaegne arstiabi kättesaamatuks. Eriti nähtavaks saab ebaühtlane raviteenuste hind Euroopas pärast Euroopa Nõukogu piiriüleste patsiendiõiguste direktiivi jõustumist tänavu oktoobris, sest eestlastele on paljude EL riikide tervishoiuteenused üle jõu käivalt kallid ning välisriigis saadud haiglaravi võib inimese viia mitmeks aastaks võlaseisu või vaesusesse.
Ka Eesti seadustes masu ajal tehtud muudatused on tinginud pikaajalise haiguskuluga patsientide vaesumise, nagu näiteks ravikindlustuse seadusesse sisse viidud pealtnäha süütu muudatus, mis on tegelikkuses kaasa toonud töövõimetusrahade olulise kahanemise näiteks vähihaigetel ja teistel pikemalt töövõimetuslehel viibima pidanud isikutel.