Merilinnu ettepaneku kohaselt tuleks muuta kehtetuks segadust tekitav reklaamiseaduse paragrahv, mis keelab tervishoiuteenuse ja sealhulgas ka kunstliku viljastamise reklaamimist. Sama paragrahvi kohaselt ei loeta teenuse reklaamiks teavet osutaja nime või tegevuskoha kohta, töö tutvustamist ajakirjanduses ega doonorite leidmiseks vajalike abinõude rakendamist.
Reklaamiseadusesse tuleks Merilinnu ettepanekul lisada täiendav punkt, mille kohaselt oleks tervishoiuteenuse reklaamimine lubatud kooskõlas kutse-eetika nõuetega. Samuti tuleks reklaamis esitada teenuse osutaja tegevusloa number ja viide eelnevale kohustuslikule nõustamisele. Merilind märgib komisjonile saadetud ettepanekus, et haigekassa poolt rahastamata tervishoiuteenuste osutajad sõltuvad patsientide voost. «Ka haigekassa poolt rahastatavate tervishoiuteenuste osutajad ja nende võimalikud patsiendid vajavad valikute tegemiseks avalikku teavet.» Piirangu kaotamise vajadusele viitab ka konkurentsiameti hinnang, mille kohaselt pärsib reklaamikeeld vaba hinnakujundust ja konkurentsitingimustes hindade alanemist, ning ka võimalik vastuolu põhiseadusega. Merilind märgib, et tervishoiuteenuse absoluutne reklaamikeeld üldiselt puudub euroopaliku õiguskultuuriga riikides, näitena toob ta Belgia, Leedu ja Rootsi.