“Äratundmiseni, et Eesti ühiskond ei ole valmis halastussurma legaliseerimiseks sarnaselt Belgia või Hollandiga, jõuan ikka ja jälle, kui sõidan autoga Tallinna ja Tartu vahet.„
Inimene, kelles ei tekita ahastust Andrei Hvostovi kirjeldatud lugu oma elukaaslase ema piinarikkast hääbumisest ja lähedaste läbielamisest, on lihtsalt südametu. Sarnastest olukordadest (sageli ka eutanaasiast) on raske emotsioonivabalt rääkida. Aga rääkida tuleb tingimata. Olen samal seisukohal olnud alati. Ühiskonnas ei peaks olema tabuteemasid, mille üle ei võiks arutada.