«Paides on nädalavahetusel ajutine turg ja seal müüs üks naine Vene ravimeid ja ma läksin uurima, kust ta need sai ja kuidas ta julgeb neid nii müüa,» tõi Paide apteeker Kai Kimmel näite Tarbija24s.
Apteekril tekkis eesti keelt kõneleva müüjaga suisa väike sõnelus, sest müüja tahtis teada, mis õigusega tema äri ausus kahtluse alla seatakse. Kimmel helistas ka ravimiametisse, kuid seal soovitati tal ühendust võtta politseiga. «Aga mis sellest kasu on, kui kohale minnes on ta juba ära läinud,» tõdes apteeker.
Seotud lood
Meditsiiniuudistel õnnestus aprillis turult
osta kuus retsepti alusel väljastatavat ravimit ning üks ravim, mida Eestis
legaalselt ei müüdagi.
Jah, ravimiseadus nõuab, et ravim väljastataks vastava näidustuse olemasolul ja määratud ravi peab kajastuma tervishoiuteenuse osutamist tõendavas dokumendis. Samal ajal jätab seadus täpsustamata, millisel kujul peab toimuma kontakt arsti ja patsiendi vahel. See aga ongi vesi retseptipetturite veskile. Teisalt on digitaalne või telefoni teel retseptide pikendamine patsiendile väga mugav viis tervishoiusüsteemiga asju ajada.
Palavalt kuum suvine päev, higimull otsa ees ja särk läbimärg – see ei ole ainult normaalne, vaid lausa hädavajalik. Siiski ei seosta kõik higistamist ainult palava suvepäevaga. Higistamine võib tähendada rahvarohkeid üritusi, tähtsaid esinemisi või olulisi koosolekuid, aga ka vahelduvate kuuma- ja külmahoogudega üleminekuiga.