«Kõigepealt tuleks selgelt eristada objektiivseid ja subjektiivseid põhjuseid, miks Tallinna haiglate majanduslik olukord ja sellest tulenev sisekliima teinekord kõige paremad ei ole,» kirjutab Aas. «Subjektiivsed vajakajäämised tervishoiu kompetentses tegevjuhtimises ei vaja süsteemi reformimist, vaid personalipoliitika ülevaatamist. Kui eespool nimetatud puudused tõstetaks üle ühendhaiglasse, oleks tekkivate probleemide palett praegusega sarnane,» leiab ta.
Objektiivsed kitsaskohad on Aasa hinnangul need, mille ületamiseks tuleb muuta Tallinna tervishoiukorraldust. «Üks probleeme on kindlasti haiglatele eraldatud ebapiisavad haigekassa lepingumahud, mis ei kata reaalset patsientide vajadust. Kui haigla osutab teenust rohkem, kui haigekassa lepingumaht ette näeb, siis toodab ta sellega endale ilmselgelt kahjumit, » selgitab Aas.