Autor: Violetta Riidas • 23. september 2013
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Elu pärast vähiravi

Vähiravile järgnev taastumine nõuab tõsist meeskonnatööd: alates taastusravi riigipoolsest rahastamisest, väljaõppinud taastusravispetsialistidest ja lõpetades patsiendi enda usuga paranemisse, kirjutas Maaleht. 

Eestis haigestub igal aastal vähki ligi 7000 inimest. Tänu arstiteaduse jõudsale arengule pole vähk enam (igal juhul) surmahaigus. Ühtekokku elab praegu Eestis 40 000 inimest, kes on oma elu jooksul saanud vähidiagnoosi. Rõhuga sõnal “elab”, peaksime esitama küsimuse: kuidas elab?

“Tervistumine, eluea pikendamine ja kõrge elukvaliteet” – nõnda on sõnastanud PERHi onkoloogia-hematoloogiakliiniku juhataja dr Vahur Valvere kolm põhieesmärki, mis seisavad vähidiagnoosiga patsientide ees. Nende eesmärkide teenistuses ongi arstid, taastusravispetsialistid, psühholoogid ja teiste tugiteenuste pakkujad.

Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Kadi HeinsaluMeditsiiniuudiste peatoimetajaTel: 6670 451
Violetta RiidasMeditsiiniuudiste toimetajaTel: 6670 454
Margot VentMeditsiiniuudiste toimetajaTel: 6670 446
Kristiina KäitMeditsiiniuudiste toimetajaTel: 58552330
Karin TammMeditsiiniuudiste sündmuse juhtTel: 513 8862
Minna Liisi LiivrandMeditsiiniuudiste sündmuste projektijuhtTel: 6670 230
Maarja KõrvMeditsiinimeedia müügijuhtTel: 5257708
TellimiskeskusTel: 667 0099