Sotsiaalminister Taavi Rõivase sõnul uuendab eelnõu üle kahekümne aasta kehtinud kollektiivse tööõiguse seadust. Esimese kooskõlastusringi järel on täpsemalt sõnastatud eelnõu osad, mis seni tekitasid mitmetimõistmist. Nüüd on üheselt arusaadav, et streik on vahend tööandja ja töötajate vahelise töötingimuste üle tekkinud tüli lahendamiseks.
„Tööandjaks võib olla ka seadusandliku või täitevvõimu organ. Kui näiteks õpetajad soovivad suuremat töötasu, on neil võimalik asuda läbirääkimistesse oma tööandjaga, kelleks võib olla näiteks kohalik omavalitsus. Läbirääkimiste ja lepitamise ebaõnnestumisel tekib õigus streikida,“ lisas Rõivas.