Helsingi ülikooli pediaatriaprofessor Mikael Knip on juba aastakümneid uurinud, kuidas tekib lastel diabeet. Viis aastat tagasi alustas ta suurt Soomet, Eestit ja Venemaalt Karjalat hõlmavat projekti Diabimmune, mille hüpotees kõlab esmapilgul vastuoluliselt: arenenud riikide kõrge elustandard ja paranenud hügieenikeskkond suurendab teatud haigustesse jäämise võimalust.
Üks selline haigus võibki olla Knipi uuritud I tüübi diabeet. See suhkurtõve vorm on seni vähem levinud kui II tüübi diabeet, kuid selle levik arenenud riikides järjest suureneb. Haigus tabab peamiselt lapsi, kes vajavad pärast haigestumist elu lõpuni insuliiniravi. Miks see haigus täpselt kujuneb, on senini teadmata, kuid Knip oletab, et üks tegur võib olla liiga heal tasemel hügieen.