Autor: Siret Trull • 17. märts 2014
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eurooplaste nahk muutub üha heledamaks
Viis tuhat aastat tagasi olid Euroopa elanikud palju tumedama naha ja silmadega kui praegu, näitas ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences ilmunud uurimus.
Mainzi Johannnes Gutenbergi ülikooli teadlased analüüsisid eri Euroopa piirkondadest välja kaevatud luustike DNAd ja võrdlesid seda arvutimudeli abil tänapäevaste eurooplaste geenidega, vahendas Novaator.
Antropoloog Sandra Wilde avastas suurimad erinevused geenides, mida seostatakse juuste, silmade ja naha pigmentatsiooniga. Uurija sõnul on tõenäoline, et pika aja jooksul olid eurooplased tumedama nahaga ja looduslik valik soosis seda, sest tume nahk kaitse tugeva ultraviolettkiirguse eest. Viimase 50 000 aasta jooksul on inimesed rännanud aina kaugemale põhja poole ja siis hakkas levima heledam nahatoon. Tõenäoliselt on põhjuseks kohastumine põhjamaise kliima ja hämarusega. Päikese toimel toodab inimese nahk D-vitamiini. Vähese päikesevalgusega muutub UV-kiirguse eest kaitsev tume nahk kasutuks. Kui ka toidus on vähe D-vitamiini, ongi kasulik olla heledanahaline.
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!