Autor: Kadi Heinsalu • 17. aprill 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"See juhtum ei olnud seotud reisimisega," rääkis Tartu Ülikooli kliinikumi infektsioonikontrolli teenistuse direktor Matti Maimets. Kui seni arvati, et E-hepatiit levib peamiselt Aasias ja Aafrikas, siis viimasel ajal on teadlased leidnud, et E-hepatiiti esineb arenenud maailmas rohkem kui arvati.

"Sageli on nii, et haigus põetakse läbi ilma kliiniliste nähtudeta ja kunagi hiljem saab antikehade järgi öelda, millega oli tegu," rääkis Maimets. Eesti esimese E-hepatiidi juhtumi puhul oli aga tegu ägeda vormiga ning ainsana leiti just selle haiguse antikehad. Maimetsa sõnul sarnaneb E-hepatiidi haiguspilt A-hepatiidi omale. "Esmalt kaob söögiisu, kõht hakkab valutama, uriin läheb tumedamaks ja inimene läheb kollaseks," kirjeldas arst. Ta lisas, et kõigil haigestunutel ei pruugi sellist kliinilist pilti olla. Kui muidu sarnaneb E-hepatiit tavalisele kollatõvele, siis ainsa erinevusena toob Maimets välja, et E-hepatiit on eriti ohtlik rasedatele, kelle seas on suremus väga suur. "Miks see nii on, ei teata," lisas ta. Nii A- kui ka B-hepatiit n-ö süüakse või juuakse sisse.