Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Uuring: eestlased usuvad vaimsesse enesearengusse
Tartu ülikooli usuteaduskonnas valminud uuringust selgus, et Eestis on enim levinud individuaalsed religioossed enesemääratlused. Üle poole vastanutest nõustus, et neil on oma usk, mis ei sõltu kirikutest ega religioonidest. 20. eluaastates noorte ja kõrgharitute seas on enam levinud uue vaimsuse praktikad, sh meditatsioon ja jooga. Maaväliste tsivilisatsioonide olemasolusse uskusid pea pooled vastanutest.
Küsitluse koostaja, Tartu ülikooli religiooniuuringute vanemteadur Lea Altnurme rääkis, et 1100 küsitletuga läbiviidud uuringu põhjal määratles end kristlastena viiendik eestlastest ning pooled muust rahvusest inimestest. „Samas kristluse toetuspind on suurem kui end kristlastena määratlenute hulga järgi võiks arvata. 55% eestlastest ja 77% muust rahvusest inimestest arvasid, et „kristlik õpetus on moraalseks inimeseks kasvamise alus“ ning 60% eestlastest ja 75% muust rahvusest inimestest nõustus väitega, et neile meeldivad kristlikud põhimõtted.“
Juhime tähelepanu, et Sul on õigus keelata oma kontaktandmete kasutamine samasuguste toodete või teenuste otseturustuse tegemiseks võttes Äripäevaga ühendust aadressil [email protected] või telefonil 667 0099.
Jaga lugu
Liitu Meditsiiniuudiste iganädalase uudiskirjaga, et ükski oluline teema valdkonnas ei jääks märkamata.