Autor: Siret Trull • 22. aprill 2014
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Uuring: eestlased usuvad vaimsesse enesearengusse
Tartu ülikooli usuteaduskonnas valminud uuringust selgus, et Eestis on enim levinud individuaalsed religioossed enesemääratlused. Üle poole vastanutest nõustus, et neil on oma usk, mis ei sõltu kirikutest ega religioonidest. 20. eluaastates noorte ja kõrgharitute seas on enam levinud uue vaimsuse praktikad, sh meditatsioon ja jooga. Maaväliste tsivilisatsioonide olemasolusse uskusid pea pooled vastanutest.
Küsitluse koostaja, Tartu ülikooli religiooniuuringute vanemteadur Lea Altnurme rääkis, et 1100 küsitletuga läbiviidud uuringu põhjal määratles end kristlastena viiendik eestlastest ning pooled muust rahvusest inimestest. „Samas kristluse toetuspind on suurem kui end kristlastena määratlenute hulga järgi võiks arvata. 55% eestlastest ja 77% muust rahvusest inimestest arvasid, et „kristlik õpetus on moraalseks inimeseks kasvamise alus“ ning 60% eestlastest ja 75% muust rahvusest inimestest nõustus väitega, et neile meeldivad kristlikud põhimõtted.“
Uue vaimsuse praktikaga, sh jooga, meditatsioon, vabastav hingamine jms on viimase viie aasta jooksul tegelenud 20% vastanutest. 67% nõustus väitega, et nad usuvad vaimsesse enesearengusse“ selles mõttes, et teadlike enesesisenduste ja vaimete praktikate, nagu näiteks meditatsiooni abil on võimalik muuta iseennast, oma elu ja maailma enda ümber. Uue vaimsuse pooldajaid on kõige rohkem 20. eluaastates noorte ja kõrgharitute seas.
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!