Autor: Siret Trull • 24. aprill 2014
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kutsar: vaktsineerida tuleks ka vanemaid inimesi
Kuna kõige enam surmasid esineb väikelaste ja vanurite hulgas, on üha enam hakatud rääkima vanemate inimeste vaktsineerimisest. Grippi kõrvale jättes on veel terve rida nakkushaigusi, mille suhtes võiksid vanemaealised inimesed kaaluda kaitsepookimist, rääkis terviseameti epidemioloogianõunik Kuulo Kutsar ERRi uudisteportaalile antud intervjuus.
Peamiselt vaktsineeritakse lapsi ja noori, kuid kuidas on vanuritega ja mille vastu tuleks neid vaktsineerida?
Vanuritega on lugu selline, et neid tuleks tõepoolest vaktsineerida, kuna pärast 50.-60. eluaastat hakkab immuunsüsteemi funktsionaalsus tasapisi langema ehk hakkab tekkima immuunpuudulikkus, mistõttu muutuvad vanemad inimesed nakkushaiguste suhtes üha vastuvõtlikumaks. Esiteks peaks vaktsineerima gripi vastu ja seda oleks soovitav teha enne iga gripihooaja algust. Teiseks on väga soovitatav vaktsineerida pneumokokinakkuse vastu, mis inimestel avaldub tavaliselt kopsupõletikuna, halvemal juhul ajukelme põletiku ehk meningiidina. Kolmandaks oleks üle 50-60-aastaseid soovitav vaktsineerida vöötohatise vastu. Seda põhjustab inimesel tuulerõugete viirus, mis võib organismi sattuda lapseeas, aga võib jääda organismi latentsena ehk ooteolekus ning lööb välja alles vanemas eas. Vanematel inimestel kulgeb see väga vaevaliselt. Selle viiruse nimetus ongi tuulerõugete-vöötohatise viirus ning oleks väga hea, kui inimene sellesse üldse ei nakatuks. Sestap tasuks lapsi vaktsineerida ka tuulerõugete vastu.
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!