Autor: Siret Trull • 1. mai 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kuni 90% vähihaigetest (Sykes N, Bennett M, Yuan C.-S. 2008) kogevad haiguse mingis etapis valu. Sellest valust 70% on seotud kasvaja endaga (nt luumetastaasid, närvikompressioon või infiltratsioon jne), 25% tuleneb ravist (operatsiooni-, kemoteraapia- või kiiritusravijärgne valu) ning ülejäänud moodustab valu, mis pole kasvajaga seotud.

Valud jaotatakse ajakriteeriumi järgi ägedaks, krooniliseks ja läbimurde- ehk läbilöögivaluks. Ägedal valul on äkiline algus ning ravitakse valu põhjuseid. Krooniliseks valuks peetakse üle kolme kuu kestvat valu, kuigi alguse aeg võib olla ebamäärane. Vähiga valu leevendamisel järgitakse koheselt kroonilise valu raviprintsiipe eirates 3 kuu printsiipi. Krooniline valu tingib tüsistusi ning ravitakse nii valu põhjust kui ka tüsistusi. Kui kroonilise valuga haigel on valu 12 ja enam tundi ööpäevas, peaks ta saama  skeemi alusel regulaarselt pikatoimelisi valuvaigisteid.Vähihaigetel esineval läbilöögivalul on samuti äge algus, kestus on lühike ning valu iseloom võib olla väga varieeriv. Vähihaigete baasvalu on olemuselt algusest peale krooniline valu ja läbilöögivalust räägitakse ainult kroonilise valu taustal, kus äkiline valu lööb läbi ravimitega kontrollitud taustavalust. Läbimurdev valuhoog võib kesta mõned minutid või paar tundi, kauem kestva valu puhul pole enam tegemist läbilöögivaluga.