Tromb on sageli äkksurma põhjuseks ja normaalselt funktsioneerivas veresoones see ei tekigi. See tekib, kui veresoone sisekest endoteel on kahjustatud. Põhjustavad seda LDL-kolesterool, ja stress (adrenaliin). Endoteeli funktsiooni kahjustab ka kõrge vererõhk.
Vere hüübimise fermentatiivse teooria autor on Tartu Ülikooli professor Alexander Schmidt (1831–1894). Trombotsüütaarne ehk esmane tromb. Kui tromb tekib, on see 1–2 tunni jooksul valdavalt trombotsütaarne. On olemas arteriaalne ja venoosne tromb, mida üsna sageli aetakse segi. Arteriaalse trombi profülaktika peamised ravimid on antiagregandid (aspiriin, klopidogreel, tikakreloor). Venoosse trombi puhul on tavaliselt peamine probleem verevoolu aeglustumises. Venoosne tromb nõuab profülaktikaks ja raviks antikoagulante: hepariin, varfariin, dabigatraan, rivaroksabaan, apiksabaan.
Seotud lood
Haigla igapäevatöö keerukus ei seisne ainult patsientide ravimises, vaid ka selles, et õiged ravimid jõuaksid õigel ajal patsientideni. Iga ravim on kriitilise tähtsusega ning isegi väikesed vead annuses või ravimivalikus võivad ohustada patsiendi tervist. Haiglas liigub päevas sadu ravimeid. Nende käsitsi haldamine, komplekteerimine ja dokumenteerimine muudab protsessi keerukaks ning veaohtlikuks.