4. mai 2014
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Meeste puhul on probleem arteriaalne tromb
Tromb on sageli äkksurma põhjuseks ja normaalselt funktsioneerivas veresoones see ei tekigi. See tekib, kui veresoone sisekest endoteel on kahjustatud. Põhjustavad seda LDL-kolesterool, ja stress (adrenaliin). Endoteeli funktsiooni kahjustab ka kõrge vererõhk.
Vere hüübimise fermentatiivse teooria autor on Tartu Ülikooli professor Alexander Schmidt (1831–1894). Trombotsüütaarne ehk esmane tromb. Kui tromb tekib, on see 1–2 tunni jooksul valdavalt trombotsütaarne. On olemas arteriaalne ja venoosne tromb, mida üsna sageli aetakse segi. Arteriaalse trombi profülaktika peamised ravimid on antiagregandid (aspiriin, klopidogreel, tikakreloor). Venoosse trombi puhul on tavaliselt peamine probleem verevoolu aeglustumises. Venoosne tromb nõuab profülaktikaks ja raviks antikoagulante: hepariin, varfariin, dabigatraan, rivaroksabaan, apiksabaan.
Kõige suurem probleem mehel on ikkagi arteriaalse trombiga, eriti südamearterites tekkiva koronaartrombiga, mis on infarkti vallandavaks põhjuseks. Sageli pole noore mehe infarktil veresoonte ahenemine väga suur, see on isegi alla 50%. Paraku tekib seejuures ruptuur ehk rebend naastu servas, veresoone endoteeli katkemine ja vabad rasvained, mis on naastus sees, samuti kollageen, paljastuvad. Nii tekib kiiresti eluohtlik tromb.
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!