Tromb on sageli äkksurma põhjuseks ja normaalselt funktsioneerivas veresoones see ei tekigi. See tekib, kui veresoone sisekest endoteel on kahjustatud. Põhjustavad seda LDL-kolesterool, ja stress (adrenaliin). Endoteeli funktsiooni kahjustab ka kõrge vererõhk.
Vere hüübimise fermentatiivse teooria autor on Tartu Ülikooli professor Alexander Schmidt (1831–1894). Trombotsüütaarne ehk esmane tromb. Kui tromb tekib, on see 1–2 tunni jooksul valdavalt trombotsütaarne. On olemas arteriaalne ja venoosne tromb, mida üsna sageli aetakse segi. Arteriaalse trombi profülaktika peamised ravimid on antiagregandid (aspiriin, klopidogreel, tikakreloor). Venoosse trombi puhul on tavaliselt peamine probleem verevoolu aeglustumises. Venoosne tromb nõuab profülaktikaks ja raviks antikoagulante: hepariin, varfariin, dabigatraan, rivaroksabaan, apiksabaan.
Seotud lood
OECD värskes aruandes „Health at a Glance 2024“ prognoositakse, et aastaks 2050 on Euroopa Liidus (EL) üle 65-aastaseid inimesi juba kolmandik elanikkonnast. Kui lisada sellele elustiiliga seotud riskitegurid ja sotsiaalmajanduslikud erinevused, on selge, et Euroopa peab kiiresti ajakohastama oma tervishoiusüsteeme, et parandada patsientide elukvaliteeti.