7. mai 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Aasta alguses sai Eesti e-tervise süsteem karmi kriitikat. Riigikontroll esitas küsimusi, miks pole e-tervis täielikult käivitunud ja miks on seal nii vähe andmeid. Tähelepanu teemale oli kindlasti õigustatud, sest raviotsuseid tehakse terviseinfo põhjal ning selle piisav ja õigeaegne kättesaadavus on kvaliteetse teenuse eeltingimus. Siiski ei kuulutaks e-tervisele veel moratooriumi, vaid vaataks, kuidas senitehtuga edukalt edasi minna.

Seadmed ja rakendused. Kohati tundub, et inimesed on terviseandmete kogumisel usinamadki kui riik. Üha enam levivad kaasaskantavad seadmed, mis aitavad distantsilt jälgida näiteks südamerütmi, veresuhkrut või une kvaliteeti, tellitakse geeniteste. Kuigi nende kvaliteet varieerub, on maailmas üle 90 000 erineva tervisealase mobiilirakenduse.