Esimesel eluaastal antibiootikumiravi saanud lastel võib astma tekkerisk olla hilisemas elus kahekordne. Samas rõhutavad teadlased, et ravimitel endil ei pruugi siin süüd olla, kirjutas ERRi teadusportaal.
Ekspertide hinnangul seletavad sellist kõrgenenud astmariski nõrgem immuunsüsteem ja geneetilised eripärad. Nii ei leidnud teadlased ajakirjas The Lancet Respiratory Medicine avaldatud uuringus mingit seost antibiootikumide varajase kasutamise ja allergiliste haiguste arengu vahel, lükates ümber teooria, nagu võimendaksid antibiootikumid allergilise astma tekkeriski, sekkudes lapse immuunsüsteemi arengusse.
Seotud lood
Täna on ülemaailmne astmapäev. Uuringute põhjal on maailmas ligi 300 miljonit inimest, kellel on diagnoositud astma. Haiguse diagnoosimine on viimasel kümnendil oluliselt suurenenud, eriti lastel. Eestis põeb astmat ligikaudu 5-8% täiskasvanud elanikkonnast ehk 70 000 kuni 112 000 inimest.
Maailma Terviseorganisatsiooni raporti kohaselt on antibiootikumresistentsus muutunud kogu maailma haaravaks probleemiks. Tartu ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia professori Irja Lutsari sõnul on Eestis resistentsuse levik tänu antibiootikumide kasutamise heale järelvalvele ja teavitustööle kontrolli all, kuid mujalt pärinevate resistentsete bakteritüvede riiki imbumist ei saa vältida, kirjutas ERRi teadusportaal.
WHO hinnangul sünnib igal aastal maailmas 15 miljonit beebit enneaegsena, mis tähendab, et sellised lapsed näevad ilmavalgust enne 37-ndat rasedusnädalat.
Kui aasta tagasi oli patsiendikindlustuse valik Eestis piiratud vaid ühe, juhtumipõhise lepinguga, siis nüüd on kindlustusmaakleri Northern1 international insurance brokers OÜ eestvedamisel turule jõudnud uus konkureeriv lahendus. See vastab Eesti õigusruumi nõuetele, tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud nõudepõhisele mudelile ja loob kauaoodatud valikuvõimaluse.