„Antibiootikumide suhtes resistentsust kodeerivad geenid on olnud olemas ilmselt juba sama kaua kui mikroobid ise,“ selgitas professor. Ajastute vältel erinevate bakteritüvede geenipagasis kuhjunud mutatsioonid võimaldavad neil toota lisaks ensüüme, millega antibiootikume kahjutuks muuta või eemaldanud nende organismist sihtmärgi, mida antibiootikum ründama peaks.
„Antibiootikumide suhtes resistentsemate organismide välja selekteerimine on aga hakanud peale antibiootikumide kasutuselevõttu,“ lisas Lutsar. Selle tulemusena kasvab järjest hetkel kasulike ehk nad antibiootikumide suhtes resistentseks muutvate geenidega bakterite osakaal. Resistentsus annab neile oma liigikaaslaste ees selge konkurentsieelise. Taolise selektiivse rõhu tugevus sõltub omakorda sellest, kui kergekäeliselt antibiootikume kasutatakse.