Autor: Siret Trull • 3. juuni 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Need osakesed on erinevat päritolu, nad võivad olla inimese tekitatud, näiteks põlemisprotsessides, nad võivad tulla autokummide-naastrehvide kulumisest, nad võivad tulla diiselmootorist, võivad tulla ahikütte korstnast ja nad võivad tulla ka loodusest, näiteks metsatulekahjud, vulkaanipursked“ loetles Orru saates „Labor" ohtlike peenosakeste allikaid. Maailmas on dotsendi sõnul tehtud väga palju uuringuid, kus on näidatud, et need omavad tervisele kahjulikku mõju. Selle ulatus sõltub nii osakeste keemilisest koostisest kui suurusest, vahendasid ERR teadusuudised.

  Peenosakesed tekitavad põhiliselt kahte haigusgruppi kuuluvaid probleeme. Lisaks kõrgenevale hingamisteede haiguste riskile mõjutavad need ka südameveresoonkonna tööd. „Eriti, kui me räägime nanomõõdus ultrapeenosakestest, mis on väga väikesed ja lähevad meie vereringesse ja sealt kaudu mõjutavad meie südameveresoonkonda,“ lisas Orru. Suuremad, umbes mikromeetrise läbimõõduga osakesed põhjustavad seevastu rohkem hingamisteede haigusi.