Ainult tellijatele

Autor: Siret Trull • 3. juuni 2014

Ainult tellijatele

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Inimtegevuse läbi õhku paisatud nanoosakesed ohustavad inimeste tervist. Isegi Eestis, kus õhk maailma kontekstis võrdlemisi puhas on. TÜ keskkonnatervishoiu dotsendi Hans Orru sõnul hukkub aastas peenosakeste tõttu enneaegselt endiselt sadu inimesi, kuigi õhukvaliteet on viimastel aastatel oluliselt paranenud.

„Need osakesed on erinevat päritolu, nad võivad olla inimese tekitatud, näiteks põlemisprotsessides, nad võivad tulla autokummide-naastrehvide kulumisest, nad võivad tulla diiselmootorist, võivad tulla ahikütte korstnast ja nad võivad tulla ka loodusest, näiteks metsatulekahjud, vulkaanipursked“ loetles Orru saates „Labor" ohtlike peenosakeste allikaid. Maailmas on dotsendi sõnul tehtud väga palju uuringuid, kus on näidatud, et need omavad tervisele kahjulikku mõju. Selle ulatus sõltub nii osakeste keemilisest koostisest kui suurusest, vahendasid ERR teadusuudised.