Autor: Kadi Heinsalu • 11. juuli 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

TT: Nõrkus on kindlasti see, et ta on väike. Arstide jaoks on tähtis kui on palju patsiente. Näiteks perearstidele on see töötamiseks ideaalne koht - siin on piisav hulk inimesi, et tunda oma nimistut väga hästi. Eriarstide jaoks jääb see aga väikseks ja see tingib olu­kordi, mis võivad jalust rabada - sa lihtsalt ei pruugi osata selles situatsioonis käituda. Mulle teeb väga head meelt, et kiirabi on saanud sellise suure haigla [Põhja-Eesti Regionaalhaigla PERH -toim] toe. Olen kogu aeg arvanud, et kiirabi peab saarel olema väga tugev. Kõik muu tuleb ilusasti järgi - erialaarstide konsultatsioonid ja niisugused asjad.

Ka minu mälestustes on valdav enamus põnevust olnud vältimatus abis. Palju noored arstid ei ole pidanud kogema niisugust asja, et pead ootama helikopterit/lennukit või vaatama missugune on ilm. Kas saad patsienti transportida õhusõiduki või laevaga? See loob teistsuguse olukorra ja mandril ei saada sellest aru vaid alles siin kohapeal olles.