Aastateks venima jäänud Eesti suurima hooldusravikeskuse rajamine Keila haiglasse sai möödunud nädalal viimaks avapaugu. Esialgse kava koha­selt juba 2013 valmima pidanud projekti uus lõpuaeg on määra­tud 2015. aasta augustisse. Eestvedaja Anders Tsahkna kinnitusel hakkasid asjad edasi liikuma siis, kui tema projektiga liitus.

Viimane kuu on PJV Hooldusravi SA jooksnud ajaga võidu, et mitte ilma jääda Keila haigla rekonstrueerimiseks juba neli aastat tagasi lubatud 3,9 miljoni euro suurusest Euroopa Regionaalarengu Fondi toetusest.
Projekt, mida varemgi on päästa tulnud, õnnestus seekord pinnale tõmmata päris viimasel hetkel. Ehitusloa taotlus esitati Keila linnavalitsusele eelmisel esmaspäeval, päev hiljem alustas brigaad lammutustöid. Neljapäeval, päev enne ministeeriumi antud viimast tähtaega, saadi viimaks ka Keila linnalt ehitusluba. 
Kas ka sotsiaalministeerium PJV Hooldusravi jõupingutustega rahule jääb ja projekti jätkamiseks loa annab, ei olnud Meditsiiniuudiste trükki minemise hetkeks veel selge, sest ametlikku otsust polnud veel tehtud. PJV Hooldusravi juhatuse esimehe Anders Tsahkna kinnitusel said kõik sotsiaalministeeriumi esitatud nõuded aga tähtajaks täidetud ning reede pärastlõunal minis­teeriumi esindajatel temale rohkem pretensioone ei olnud.

Kannatus hakkas katkema
Septembri lõpus saatis sotsiaalministeerium PJV Hooldusravile kirja, milles rõhutas, et hiljemalt 31. oktoobriks peab olema Keila haiglas alustatud reaalse ehitustegevusega, saadud ehitusluba ning tagatud nõuetekohane omafinantseering. Vastasel juhul tunnistatakse toetuse andmise taotlus kehtetuks ning raha suunatakse ümber mõnele teisele projektile.
Anders Tsahkna eelmisel kolmapäeval mingeid murelikkuse märke välja ei näidanud. Ta kinnitas, et kõik on kontrolli all: lammutustöödega on alustatud, ehitusluba
saadakse kindlasti ning ka omafinantseeringuga on kõik korras: “Kaasasime veel teatud investoreid juurde ja rahastamise küsimus on lahendatud,” sõnas ta.
Tsahkna möönis, et tegemist on olnud väga keerulise projektiga, kuid kõik osapooled pingutavad, et see õnnestuks. “Sinna on nii palju raha juba paigutatud, et erainvestorite huvi ei ole küll seda raha kaotada. Selle pärast see projekt tehakse ka kindlasti lõpuni,” lubas Tsahkna.
Mõtet, et projekt võib läbi kukkuda, ei lasknud Tsahkna üldse tekkida. Vastates küsimusele, mis saab PJV Hooldusravist juhul, kui projekt ebaõnnestub ja eurotoetus mujale suunatakse, vastas ta: “Mis siis ikka saab, PJV-l on olemas haigekassaga nelja-aastane leping, eks siis vaatame edasi, mis saab.” Ta lisas, et peab sellist võimalust siiski väga ebatõenäoliseks.
Kuid kas ettevõttel on projekti luhtumise korral piisavalt võimekust, et ministeeriumile tagasi maksta seni tehtud väljamaksed ning tagastada laenud investoritele? “Me praegu sellest üldse ei mõtle. Kõik mõtlevad ainult projekti õnnestumisest ja töö käib mitmel tasapinnal,” vastas Tsahkna.
Keila haigla rekonstrueerimine on PJV Hooldusravile osutunud oodatust märksa vaevarikkamaks ettevõtmiseks. Kui maja 2011. aastal enampakkumisel Põhja-Eesti Regionaalhaiglalt 1,6 miljoni euroga osteti, saadi tehinguga kaasa kohustus arendada Keilas eurorahade toel 2013. aastaks välja moodne hooldusravikeskus, aga ka hoones juba tegutsev hooldusravi kliinik koos haigekassa lepinguga.
Seega stardipositsioon oli hea ning PJV Hooldusravi toonane nõukogu esimees Leho
Tamvere lootis, et moodne hooldusravikeskus õnnestub valmis ehitada juba 2012. aasta lõpuks. Ent makseraskused ja sisetülid ehk “erinevad maailmavaated asjasse puutuvate isikute seas”, nagu Tamvere on märkinud, venitasid reaalse ehitustegevusega alustamise pikale.

Seisak tekkis 2012. aastal
Kõige raskem oli PJV Hooldusravi jaoks 2012. aasta, mil eraldusid  Pärnu-Jaagupi ja Vändra projektid ning suurte vaidlustega ka Hiiu osakond. PJV Hooldusravisse jäi üksnes Keila üksus. Märtsis peatas sotsiaalministeerium PJV Hooldusravile tehtavad väljamaksed informatsiooni peale, et on oht raha mittesihipäraseks kasutamiseks. Sügisel ilmusid meedias uudised PJV Hooldusravi maksevõlgadest.
PJV Hooldusravi 2012. aasta majandusaasta aruannet auditeerinud vandeaudiitor on märkinud, et tal on kahtlusi, kas PJV Hooldusravil on suutlikkust jätkuvalt tegutseda ja täita oma kohustusi tavapärase majandustegevuse käigus. 2013. aasta aruannet ei ole PJV Hooldusravi veel esitanud. Maksuvõlad on praegugi alles, kuid ajatatud.
Kõigele vaatamata otsustasid 2012. aasta lõpus PJV Hooldusravi juhid, investorid ja ministeeriumi esindajad Keila projektiga edasi minna ja väljamaksed PJV Hooldusravile jätkusid.
Sotsiaalministeeriumi tänavu septembris PJV Hooldusravile saadetud kirjas toodi välja, et kuigi Keila haigla projekteerimis- ja ehitustööd on peatunud, ei ole PJV Hooldusravi vaatamata korduvatele lubadustele esitanud ministeeriumile muudetud ehituslepingut. Ministeeriumi ettekirjutustele, aga ka väljamakse­taotluste ja seirearuannete järelepärimistele vastamine on  toimunud viivitusega.

Võrdne kohtlemine kõigile
Küsimusele, miks on ministeerium vaatamata senistest tähtaegadest mitte kinni pidamisele PJV Hooldusravile siiski nii kaua ajapikendust andnud, vastas  sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Ivi Normet, et nad suhtuvad projektidesse võrdse kohtlemise printsiibil. Meetmete projektide rakendamisel esineb erinevaid nihkeid aja- ning tegevuskavades, vastavalt sellele tehakse ka aja- ning tegevuskavades muudatused, selgitas Normet.
2013. aastal kulgesid SA PJV projekti tegevused tema kinnitusel ajakava kohaselt. Viidi läbi riigihange ning sõlmiti projekteerimis- ja ehitusleping ning alustati projekteerimisega. 2014. aastal projekti tegevused peatusid, seetõttu ongi ministeerium korduvalt rõhutanud toetuse saajale vajadust saada 31. oktoobriks ehitusluba ning alustada reaalse ehitustegevusega. “Kui novembris ehitustöödega alustatakse, on võimalik projekt abikõlblikkuse perioodil ära teha,” kinnitas Normet.
Anders Tsahkna sõnul jäigi Keila haigla projekt venima seetõttu, et kuni 2012. aasta novembrini ametis olnud juhtkond ja nõukogu ei suutnud seda edasi viia.
2012. aastal hakkas projekti vedama Tsahkna, kuid majandusliku stabiilsuse saavutamine PJV Hooldusravis
jäi haigekassa lepingu taha. Tsahkna sõnul on aga haigekassa rahastus oluline ka erainvestorite jaoks, kellele see tagab teatud turvatunde. Juulis saadigi leping, mis katab PJV Hooldusravi praegused 60 voodikohta Keilas ning projekt läks uuesti liikvele.

Edasi loe paberlehest