Autor: Violetta Riidas • 5. november 2014
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Inimese kõhuelustik jääb üha vaesemaks
Inimese kehas elab tohutu hulk baktereid, ent evolutsiooni käigus on meie mikrofloora mitmekesisus kõvasti kahanenud – inimese soolestikus elab palju vähem bakteriliike kui inimahvidel. See arengusuund tundub heaoluühiskonnas veelgi kiirenevat ja võib hakata mõjutama inimeste tervist.
Yale´i ülikooli teadlase Andrew Moelleri juhitud rahvusvaheline uurimisrühm analüüsis vabas looduses elutsevate šimpansite, kääbusšimpansite ehk bonobote ja gorillade roojaproove ja eraldas sealt bakteritele iseloomuliku pärilikkusaine. Inimahvide mikroobikooslusi võrreldi maailma eri piirkondades elavate inimeste soolebakteritega, kirjutab Tartu ülikooli teadusportaal Novaator.
Selgus, et inimeste soolebakterite kooslused on liigivaesemad kui inimahvide omad. Mida mugavamat elu inimene elab, seda vähem elutseb tema kõhus mikroobiliike. Moelleri sõnul on inimlaste mikrofloora evolutsiooni käigus pärast ühisest eellasest lahknemist aeglaselt muutunud. Üheks võimalikuks põhjuseks on erinev toit.
Sisu on kättesaadav ainult tellijale.
Lugemiseks logi sisse või vormista tellimus
EraisikEttevõte
Olen tingimustega nõus
Kaardimaksega
Mobiilimaksega
Juhime tähelepanu, et Sul on õigus keelata oma kontaktandmete kasutamine samasuguste toodete või teenuste otseturustuse tegemiseks võttes Äripäevaga ühendust aadressil [email protected] või telefonil 667 0099.
Hetkel kuum
Liitu Meditsiiniuudiste iganädalase uudiskirjaga, et ükski oluline teema valdkonnas ei jääks märkamata.
Mu.ee toetajad: