Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Naiste krooniline vaagnavalu füsioterapeudi pilgu all
Kroonilise vaagnavalu (CPP – chronic pelvic pain) all kannatab erinevatel andmetel 15–25% fertiilses eas naisi. Sündroomi levimust on hinnatud sarnaseks teiste väga sagedaste krooniliste terviseprobleemidega nagu astma, migreenid ja alaseljavalu. CPP temaatika on lai ja jaotub erinevate meditsiinierialade vahel, sest vaagnapiirkonnas paikneb rohkelt erinevaid struktuure – genitaaltrakt, veresooned, lihased, kõhuseina ja vaagnapõhja fastsia, põis, kusejuhad ja sooletrakt.
Seetõttu leiab CPP teaduskirjanduses rohkelt käsitlemist ning erinevad erialaorganisatsioonid pakuvad välja just sellele distsipliinile omast terminoloogiat ja definitsioone, mis püüavad kroonilist vaagnavalu kitsamalt piiritleda. Naiste kroonilise vaagnavalu (CPP – chronic pelvic pain) all mõistetakse tavaliselt menstruaaltsüklist sõltumatut valusündroomi, mis on kestnud vähemalt kuus kuud ja lokaliseerub vaagnapiirkonnas, kõhuseina eesmises osas nabapiirkonnas või sellest allpool, nimme-ristluupiirkonnas või tuharates ning on piisava raskusastmega, et põhjustada funktsioonilangust või viia meditsiinilise abi otsimisele.
Seotud lood
14. novembril toimus Tallinnas Mövenpicki konverentsikeskuses Eesti Viljatusravi ja Embrüoloogia Seltsi sügisseminar „Kuidas viljakuskell tiksub?“. Konverentsil osales sadakond meditsiinitöötajat - kokku olid tulnud naistearstid, viljatusraviga seotud spetsialistid ja reproduktiivmeditsiiniga seotud teadlased.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele