Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ravimiseadus vajab vigade parandust
Selle asemel, et tagada rahulik ja turvaline ettevõtluskliima, ründas seadusandja ravimite hulgimüüjaid ja apteegisektorit kõige ootamatumal moel, kirjutab ASi Magnum juhatuse esimees Kristjan Vilosius.
Seotud lood
Apteekrite liidu ja Eesti iseseisvate apteekide nägemus sellest, kuidas tuleks minna edasi, on järgmine: kõigepealt tuleks taastada apteegiteenuse staatus tervishoiuteenusena, siis tuleks lahutada hulgi- ja jaemüük ning apteegipidamises kehtestada omandipiirang nii, et vähemalt 75% omandist ja sõnaõigusest kuuluks proviisorile, rääkis Eesti Apteekrite Liidu juhatuse liige Kai Kimmel Meditsiiniuudiste konverentsil.
Möödunud nädalal toimunud Meditsiiniuudiste konverentsil “Kust ravimiturg enim pitsitab?” tõusis teravalt üles küsimus, mis õigupoolest on uue regulatsiooni eesmärk: kas üksnes maa-apteekide säilimine või ka apteekide arvu ning seeläbi ravimite juurdehindluse reguleerimine?
Euroopa Komisjon alustas menetlust, et selgitada välja, kas eelmisel aastal riigikogus vastu võetud uus apteekide regulatsioon, mis muuhulgas keelab ravimite hulgimüüjal olla apteekide omanik, võib olla vastuolus nii rahvusvaheliste kui Euroopa Liidu õigusnormidega.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele