Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Retseptiõigus õdedele: neli aastat ootamist varsti läbi!
Neli aastat tagasi oktoobri lõpul käisid õdede esindajad sotsiaalministeeriumis ametnikega arutamas, kas ja kuidas oleks neil võimalik saada õigus väljastada ravimiretsepte. Tänavu oktoobri lõpus saatis terviseminister eelnõu lõpuks kooskõlastusringile.
Seotud lood
Huvi retseptiõiguse vastu on õdede hulgas väga suur ning retseptiõiguse saamiseks vajalik kliinilise farmakoloogia täienduskoolitus kindlasti jätkub, kinnitas kursuse koordinaator, TÜ polikliiniku ja peremeditsiini õppetooli juht professor Ruth Kalda.
Riigikogu täiskogu arutab homme, 9. detsembril ravikindlustuse seaduses muudatusi, mis võimaldavad muu hulgas väljastada pereõdedel osade ravimite retsepte. Samuti tekib osade ravimite väljakirjutamise õigus residendil alates kolmandast residentuuri aastast.
Sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna juhataja Heli Paluste sõnul hõlmab hetkel veel kooskõlastusringil olev ja pereõele retseptiõiguse andev seaduse muudatus vaid piiratud hulka ravimeid ja nende väljakirjutamisele on kehtestatud piirang – pereõel on ainult korduva retsepti väljakirjutamise õigus.
Ehkki hambaarstiks õpitakse arstiteaduse tudengitega koos arstiteaduskonnas, ei saa tulevased stomatoloogid ülikooli lõppedes kaasa samas ulatuses õiguseid ravimite väljastamiseks kui arstiteaduse lõpetanud. Miks see nii on?
Kõhulahtisus on vedel vesine roojamine kolm või rohkem korda päevas. See võib olla äge (kuni 7 päeva), pikaajaline (8–13 päeva) ja krooniline/püsiv (> 14 päeva). Lapseeas esinev kõhulahtisus on tavaliselt viiruslik ning sellega kaasneb sageli oksendamine ja kehatemperatuuri tõus.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele