Vähemalt korra kuus ilmuvad õuduslood erinevates väljaannetes, kus kirjeldatakse pikaravi ja hooldekodu töötajate sadistlikke piinamisvõtteid abitute eakate ja puudega inimeste kallal- näljutamine, januga piinamine, kinnisidumine, tahtevastaselt rahustite manustamine, finantsmahhinatsioonid- teemat jätkub lõpmatuseni. Ikka jälle lajatab inimeste pahameelenui hooldajatele lagipähe. Laisad, hoolimatud, jõhkrad- süüdlased on leitud, hurraa! Ikka ja jälle on süüdi hooldajad, õed , tegevusterapeudid, kojamehed, vahel harva ka asutuse juhatajad. Kas lood on tõesti nii halvad kui avalikkusele toodud artiklites? Tõttütelda, tihti on. Kiirabi on erinevates hooldekodudes sage külaline ja nii räägin ma tõesti sellest, mida ise sadu kordi näinud. Paljud pikaraviasutused ja hooldekodud meenutavad tõesti õuduste kambreid. Pean silmas just kombinaatasutusi ja mitte kalleid erahooldekodusid, milles viibimine on enamikele eesti inimestele vaid helesiniseks unistuseks.
Edasi loe siit