Autor: Violetta Riidas • 6. veebruar 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Õendusabi kui terviku areng ei ole toppama jäänud, küll nõustume, et õendushaiglates pakutav iseseisev statsionaarne õendusabi pole elanikkonna vajadustega seni veel kooskõlas. Õe roll on  tänapäeval iseseisvam kui varem, sisaldades lisaks raviprotseduuridele patsiendi ja tema pereliikmete nõustamist ja abistamist. Eesti õdede kvalifikatsioon on kõrgem kui aastakümneid tagasi. Riigikontrolliga tuleb nõustuda selles, et nõudlus iseseisvate õendusteenuse järel on kõrge, samas on Eestis õdesid puudu ning õendus- ja hooldusabi kasutamine pole piisavalt täpselt reguleeritud,“ ütles Õdede Liidu president Ester Öpik.

Õdede Liit on seisukohal, et olulist täpsustamist vajavad nii hoolekannet ja õendusabi korraldav seadusandlus kui ka rahastamine. „Nii õendusabi kui ka sotsiaalhoolekande keskmes on patsient, kelle terviseprobleemide lahterdamine ühe või teise ametkonna pädevusse kuuluvaks teeb abi andmise tarbetult keerukaks. Olukorras, kus õdede nappus on suur, peame kasutama kõiki võimalusi, et õendusabi jõuaks nendeni, kes seda kõige enam vajavad ning olemasolevate õdede ressurssi kasutataks mõistlikult,“ ütles Ester Öpik.