7. veebruar 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Katrin Küünarpuu sõnul on aastakümnete jooksul püütud uurida skisofreeniahaigete tunnetustegevust ehk psüühilisi protsesse nagu tähelepanu, mälu ja n-ö täidesaatev funktsioon, mille sisuks on ükskõik, millise ülesande planeerimine ja selle läbiviimine. Peaaegu kõigis tunnetustegevuse valdkondades on skisofreeniahaigetel häired.

Kuni eelmise sajandi 90ndateni arvati, et kui skisofreeniahaiged teevad erinevaid teste halvasti, siis nii see paraku ka jääb. “Viimase paarikümne aasta jooksul on aga selles osas teisiti mõtlema hakatud ja paljudes uurimustes väidetakse, et skisofreeniahaiged võivad kognitiivses tegevuses oma tulemusi parandada, kui neile vastavaid ülesandeid antakse ja kui neid aidatakse seejuures teatud kindlal viisil,” ütles psühholoog. Seega tuleb skisofreeniahaigetele pakkuda võimalusi kognitsiooni treenida.