Kaubanduskoda: Eesti kaotab terviseprobleemide tõttu aastas miljardi maksutulu

Kaubanduskoja tervishoiu komitee juhib oma hiljuti valminud poliitikapaberis tähelepanu, et Eesti tööealine elanikkond kaotab haiguste ja enneaegse surma tõttu ligi kolmandiku ehk 32% oma elust, muuhulgas on see näitaja oluliselt kõrgem kui enamikus Euroopa riikides, näiteks Skandinaavias (20–25%) või Eestiga suuruselt ja majanduslikult võrreldavas Sloveenias (26%).

Lisaks on Eesti tervishoiusüsteem muutumas järjest vähem jätkusuutlikumaks. Tervisekassa eelarve puudujääk on juba praegu 160 miljonit eurot. Suur on ka Eesti inimeste omaosaluse määr tervishoiukuludes – 22%, mis ületab Euroopa Liidu soovitusliku taseme (15%), seades seega ohtu siinse vaesema elanikkonna ligipääsu tervishoiuteenustele.

Kaubanduskoja juhatuse liige ja koja tervishoiu komitee asejuht Hanno Püttsepp selgitas, et selline olukord tähendab Eesti riigile igal aastal vähemalt miljardi euro ulatuses kaotatud maksutulu. “Rahvusvaheliselt tuntud konsultatsiooniettevõtte McKinsey 2020. aasta analüüsi järgi mõjutab rahvastiku tervis majanduskasvu sama palju kui haridus. Haiguskoormuse vähendamine võib globaalselt tuua aastaks 2040 kuni 12 triljonit dollarit majanduslikku lisaväärtust,” tõi ta välja.

Soraineni advokaadibüroo partneri ja ühe kaubanduskoja tervishoiukomitee liikme, Lise-Lotte Lääne sõnul peaks riiklikku tervishoidu käsitlema kui strateegilist investeeringut, mitte kui kulu. “2024. aastal koostatud konsultatsiooniettevõtte The European House – Ambrosetti raporti järgi võib iga tervishoidu investeeritud euro pikemas perspektiivis tuua Eesti ühiskonnale kuni 14 eurot kasu,” ütles Lääne. Selle saavutamiseks on aga vaja süsteemset muutust.

“Tervishoid tuleb seada üheks prioriteetseks valdkonnaks riigis ning luua koostöös erinevate osapooltega pikaajaline ja kestev tervishoiustrateegia. Seejuures ei tohi tervishoidu vaadata kitsalt kui patsiendile osutatavaid tervishoiuteenuseid, vaid kui laiemat ökosüsteemi – alates tervisehariduse võimestamisest lõpetades bioteaduste ettevõtlusvaldkonna arendamisega,” sõnas Lääne.

Ameerika Kaubanduskoda Eestis on koostöös Soraineni advokaadibüroo ja AstraZeneca Eesti esindusega kaardistanud Eesti tervishoiusüsteemi tulevikku mõjutavaid kitsaskohti ning keskseid arutelukohti. “Lahendus saab olla näiteks terviseandmete parem rakendamine teaduspõhiste otsuste tegemisel, avaliku ja erasektori tõhusama lõimimine, üleminek tulemuspõhisele rahastamisele ning töötervishoiu ja esmatasandi arstiabi ühendamine,” tõi Püttsepp välja.

Samuti on komitee arvates oluline arendada kohalikku bioteaduste tööstust ning tõsta tööandjate spordi- ja tervisekulutuste maksuvaba piirmäära. “Kõik kogutud ideed väärivad kaalumist ja eraldi hindamist, näiteks tervishoiutoodete käibemaksu võimalik langetamine või alkoholi-, suitsetatava tubaka- ja hasartmängumaksudest teatud osa otse tervisekassa eelarvesse suunamine. Samas on selge, et pikas perspektiivis vajame mõttemalli muutust ning strateegiliselt julgeid otsuseid, mis looksid vahendeid ökosüsteemi juurde, mitte üksnes ei jagaks neid ümber,” lisas Lääne.

Püttsepa hinnangul ei saa Eesti endale olukorra edasist ignoreerimist lubada. “Senine tervishoiusüsteem on majanduslik pidur. Kui riik ei suuda haiguskoormust vähendada ega ravi kättesaadavust parandada, kasvavad nii tööjõupuudus kui ka eelarveline surve. Lahendused on olemas, nüüd on aeg teha teadlikud ja tulevikku vaatavad otsused,” toonitas ta.

Poliitikapaberiga saab tutvuda SIIN.