Ainult tellijatele
Autor: Violetta Riidas • 23. märts 2015
Ainult tellijatele
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Danilovitš: on tekkinud uus lootus keerukamate tuberkuloosijuhtude ravis

Haiged kopsud.
Autor: Andras Kralla

Peale 45-aastast pausi on Eestisse jõudnud korraga kaks täiesti uut tuberkuloosiravimit, mis on kliinilistes uuringutes andnud häid tulemusi eelkõige meil probleemiks oleva multiravimiresistentse ehk tänastele ravimitele allumatu tuberkuloosi puhul. Uute ravimitega loodetakse aastas abi anda ca 50 ravimresistentset tuberkuloosi põdevale patsiendile.

„2014. aastal registreeriti Eestis 246 tuberkuloosi juhtu, neist 206 esmakordset haigestumist,“ rääkis SA Tartu Ülikooli Kopsukliiniku Tuberkuloosi osakonna juhataja Manfred Danilovitš. „Haigestumise tippaeg jäi 97.-98. aastasse, mil Eestis registreeriti ca 50 juhtu 100 000 inimese kohta. Tänaseks on see näitaja langenud 16-18le, mis on vaid veidi üle Euroopa keskmise. Võrreldes teiste postsovjetlike riikidega on Eestis tuberkuloosi siiski oluliselt vähem ja seda just tänu riigi agressiivsele sekkumisele 90ndate lõpus ning heale koostööle kopsuarstide ja teiste erialade vahel. Näiteks Lätis ja Leedus on Euroopa Nakkushaiguste Tõrje ja Kontrolli Keskuse raporti (ECDC, 2015) andmetel tuberkuloosi haigestumus endiselt ligi kaks korda kõrgem kui Eestis.“Kuigi Eestis on üldine tuberkuloosi haigestumine langenud juba viimased 10-12 aastat, on meil probleemiks just multiravimiresistentsete patsientide suur osakaal, mis on baltikumi kõrgeim. Protsentuaalselt on Eestis esmakordselt diagnoositud tuberkuloosihaigete hulgas ravimiresistentseid ca 17-20%, eelmisel aastal said sellise diagnoosi 31 inimest ja nende osakaal võib tõusta, kuna üldine haigestumine langeb kiiremini. Lätis on sama näitaja 11%, Leedus 14% ja Põhjamaades vaid 0,5 - 1%.„Kindlat põhjust, miks Eestis on nii palju ravimiresistentseid patsiente, me ei tea, aga  tõenäoliselt peituvad selle tagamaad 20-30 aasta taguses perioodis, mil nõukogudeaegne ravisüsteem lagunes, süvenesid majandusprobleemid, tööpuudus ja alkoholiprobleemid, mis annavad siiani tunda,“ selgitas Danilovitš, kes on olnud juba üle 15 aasta ka WHO multiravimiresistentse tuberkuloosi ekspert Euroopa piirkonnas. Praegu ringleb see ohtlik tekitaja ühiskonnas ja levib õhk/piisknakkusena. „Samuti mängib rolli kõrge HIVsse nakatunute arv Eestis – tuberkuloos on teadaolevalt maailmas kõige sagedasem tegelik surmapõhjus AIDSi haigetel.“2014. aastal läbi viidud riigihanke tulemusel lülitati käesolevast aastast soodusravimite nimekirja esimene uuenduslik tuberkuloosiravim Sirturo, mille toimeaineks on bedaquiline. Kuna Eesti patsiendid olid juba varsemalt osalenud ravimi kliinilistes katsetes, jõudis ravim Eestisse ühena esimestest Euroopa riikide seas. Teine uus ravim Deltyba, mille toimeaineks on delamaniid, ootab veel rohelist tuld soodustusnimekirja jõudmiseks, kuid humanitaarabi korras on sellega ravi alustanud juba esimesed viis  patsienti.„Enam kui 45 aasta jooksul ei ole maailmas turule tulnud ühtegi päris uut tuberkuloosiravimit, kuid tänasega on tekkinud lootus ravimresistentset tuberkuloosi põdevate patsientide kiiremaks tervenemiseks,“ märkis Danilovitš. „Oleme Eestis alustanud juba nii mõnegli seni ravile allumatuks osutunud patsiendil uute ravimite kasutamist ning esimesed positiivsed tulemused on näha. Õhin ja lootus on praegu suured, kuid lõplikke järeldusi saab teha siiski alles 2-3 aasta pärast.“Lisaks uuenduslikele toimeainetele loodetakse uute ravimite lisamisega raviskeemi oluliselt lühendada ravi kestvust ja vähendada hospitaliseerimist, mis muudab ravi patsiendile mugavamaks. Lisaks on kliinilised uuringud näidanud, et haigete nakkusoht ühiskonnas väheneb ja kaob uute toimeainetega kiiremini ehk juba ca 2 kuu pärast, mis tähendab, et haiged saavad kiiremini oma igapäevaellu tagasi pöörduda.Tervel inimesel on risk tuberkuloosipisikuga kokku puutudes haigestuda vaid 5-10% kogu elu jooksul, seevastu HIV-positiivsel on see tõenäosus üle 50%. „Kokkuvõttes määrab selle, kes haigeks jääb, ikkagi inimese immuunsus ja see kui hea elu tal on, kui hea on toitumine, kui palju on stressi, sealhulgas emotsionaalset stressi, kui tervislikud on tema eluviisid,“ selgitas Danilovitš. „Tegemist ei ole ka juba ammu n-ö asotsiaalide haigusega – statistika kohaselt kolmandik haigetest on täiesti tavalised tööinimesed , kolmandik riskigrupp ehk HIV-positiivsed või asotsiaalid ja kolmandik muul põhjusel nõrgestatud immuunsusega inimesed, näiteks vanemaealised või muid tõsiseid kaasuvaid haigusi põdevad inimesed.“

Kui oled juba tellija, siis logi sisse või vormista tellimus
EraisikEttevõte
Olen tingimustega nõus
Kaardimaksega
Mobiilimaksega
Juhime tähelepanu, et Sul on õigus keelata oma kontaktandmete kasutamine samasuguste toodete või teenuste otseturustuse tegemiseks võttes Äripäevaga ühendust aadressil [email protected] või telefonil 667 0099.
Jaga lugu
Mu.ee toetajad:
Kadi HeinsaluMeditsiiniuudiste peatoimetajaTel: 6670 451
Violetta RiidasMeditsiiniuudiste toimetajaTel: 6670 454
Margot VentMeditsiiniuudiste toimetajaTel: 6670 446
Triin Tabur Meditsiiniuudiste toimetajaTel: 6670 455
Karin TammMeditsiiniuudiste sündmuse juhtTel: 513 8862
Hanna SultsMeditsiiniuudiste sündmuste projektijuhtTel: 6670 385
Maarja KõrvMeditsiinimeedia müügijuhtTel: 5257708