Autor: Violetta Riidas • 4. mai 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ümberringi laiuvad lõputud liivadüünid ja temperatuur on nii kõrge, et higi ei voola mööda nägu alla, vaid aurustub kohe pooridest väljudes. Seljas on 11-kilone kott ja nähtavust piirab liivatorm. Villid villide otsas, katkematu vedelikupuudus. Algul rühid 30-kraadise tõusuga kiviklibust mäge mööda üles, siis sumpad tasandikul, kus igal sammul vajub jalg kümne sentimeetri sügavusele pinnasesse. Kuidas oleks, kui jookseks sellistes tingimustes sisuliselt kuus maratoni seitsme päevaga?