Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kolm aastat kestnud allergiaprojekt päädib konverentsiga
Eesti biotehnoloogia programmi raames finantseeritud projekt „Development of biotechnology-based food allergen surveillance methods (ALLERGOFOOD), mis kestis kolm aastat, lõpeb järgmisel nädalal esindusliku konverentsiga Toiduliidu korraldusel.
Projekti juht oli PERHis töötav pulmonoloogiadoktor Svetlana Sergejeva. Projekti eesmärk oli töötada välja metoodikad allergeenide kvalitatiivseks ja kvantitatiivseks detekteerimiseks toidus DNA tasemel. Samuti Eesti laste toidu vastu sensibiliseerimise ja toiduallergia levimuse hindamine ning sagedasemate toiduallergeenide väljaselgitamine. Lisaks sooviti hinnata tubaka mõju laste müeloidrakkude alampopulatsioonidele.
Seotud lood
Üldlevinud arvamuse kohaselt seostatakse toidu söömise järgselt tekkinud nahalöövet või seedehäiret allergiaga. Kuid sageli võib põhjuseks olla hoopis toidutalumatus.
Uued tõendid varase primaarse CMV-infektsiooni diagnostika ja ravivõimaluste kohta on muutnud rasedusaegse sõeluuringu arutelu. Eesti otsus vajab siiski kohalikke epidemioloogilisi andmeid ning rasedusaegse ja vastsündinute sõeluuringu võrdlust, kirjutab naistearst dr Marek Šois, kes on spetsialiseerunud lootemeditsiinile.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele