Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Luik-Tamme: Kohtuasju saab vältida ennetusega
Vandeadvokaat Ingeri Luik-Tamme (mag. iur., advokaadibüroo Varul) arutleb meditsiiniõiguse teemadel.
Seotud lood
Kas arst, kellele patsient on öelnud, et ta ise mürgist kloordioksiidi ravimi pähe tarvitab ja seda ka oma lastele annab, tohib sellest politseile teatada? Nõu annab vandeadvokaat ja advokaadibüroo Jesse & Kalaus partner Mari Matjus.
Mida tundlikum valdkond, seda rohkem tuleb andmeid kaitsta. Meditsiinisüsteem just selline on ja ELi uus määrus puudutab kõiki osalisi.
Märtsi keskel toimub Tallinnas koolitus meditsiiniõiguste küsimustest, milles käsitatakse tervishoiuasutuste ja tervishoiutöötajate igapäevatöös enim küsimusi tekitanud meditsiiniõiguse teemasid ning jagatakse kohtuvaidlustest saadud kogemusi.
Jah, ravimiseadus nõuab, et ravim väljastataks vastava näidustuse olemasolul ja määratud ravi peab kajastuma tervishoiuteenuse osutamist tõendavas dokumendis. Samal ajal jätab seadus täpsustamata, millisel kujul peab toimuma kontakt arsti ja patsiendi vahel. See aga ongi vesi retseptipetturite veskile. Teisalt on digitaalne või telefoni teel retseptide pikendamine patsiendile väga mugav viis tervishoiusüsteemiga asju ajada.
Kõhulahtisus on vedel vesine roojamine kolm või rohkem korda päevas. See võib olla äge (kuni 7 päeva), pikaajaline (8–13 päeva) ja krooniline/püsiv (> 14 päeva). Lapseeas esinev kõhulahtisus on tavaliselt viiruslik ning sellega kaasneb sageli oksendamine ja kehatemperatuuri tõus.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele