Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tööandja pilk: Koolitusraha jääb alati nappima
Pärnu Haigla juht Urmas Sule ütleb, et arsti täienduskoolitus on ühest küljest küll spetsialisti isiklik huvi enesearenduseks, teisalt on aga haigla kui tööandja jaoks oluline, et arst oleks erialaselt pädev ja motiveeritud.
Rahadega on probleeme, tunnistab ka Sule. “Sellist olukorda, et haiglal on koolituseks raha piisavalt, ei teki kunagi,” ütleb haigla juht. “Kunst ei ole mitte see summa suureks ajada vaid see, et saada õigetele inimestele õiged koolitused õige hinnaga,” rõhutab ta.
Seotud lood
Erialaseltsid on liikmete täienduskoolitamise rahalisel toetamisel pigem tagasihoidlikud, ent pakuvad nutika lahendusena näiteks võimalust osaleda rahvusvahelistel veebikoolitustel.
Iga-aastane täienduskoolituste läbimine on arstile kohustuslik. Kas selle eest tasumise rõõm on aga tööandja, arsti enda või kellegi kolmanda oma?
Üks arstidest, kes sel aastal arstide liidu toetuse osaliseks sai, oli TÜ Kliinikumi neuroloog Liis Sabre, kes sai 400eurose stipendiumi läbi võimaluse osaleda septembris kolmepäevasel erialakonverentsil Norras.
SA Arstide Täienduskoolituse Fond kuulutab välja stipendiumikonkursi erialaseks täienduskoolituseks 2016. aasta esimesel poolaastal.
OECD värskes aruandes „Health at a Glance 2024“ prognoositakse, et aastaks 2050 on Euroopa Liidus (EL) üle 65-aastaseid inimesi juba kolmandik elanikkonnast. Kui lisada sellele elustiiliga seotud riskitegurid ja sotsiaalmajanduslikud erinevused, on selge, et Euroopa peab kiiresti ajakohastama oma tervishoiusüsteeme, et parandada patsientide elukvaliteeti.
Enimloetud
2
5
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele