Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kelle kohus on arsti koolitamine?
Iga-aastane täienduskoolituste läbimine on arstile kohustuslik. Kas selle eest tasumise rõõm on aga tööandja, arsti enda või kellegi kolmanda oma?
Ka igakevadised Eesti Arstide Päevad liigituvad täienduskoolituse alla, ent kitsal erialal enda täiendamiseks sellest ei piisa.
Foto: Andres Haabu
Arsti koolituseks tuleb suurim panus haigekassalt, kes lisab selle igal aastal haiglatele tervishoiuteenuste osutamiseks mõeldud raha hulka. Veel saab taotleda toetust arstide liidult, kel on oma koolitusfond. Lisaks aitavad suuremad piirkonnaliidud oma liikmete koolituskulusid katta, võimalusel panustab ka tööandja omalt poolt ja muidugi arst ise. Riigieelarvest ei tule täienduskoolituseks midagi.
Erialaseltsid on liikmete täienduskoolitamise rahalisel toetamisel pigem tagasihoidlikud, ent pakuvad nutika lahendusena näiteks võimalust osaleda rahvusvahelistel veebikoolitustel.
Pärnu Haigla juht Urmas Sule ütleb, et arsti täienduskoolitus on ühest küljest küll spetsialisti isiklik huvi enesearenduseks, teisalt on aga haigla kui tööandja jaoks oluline, et arst oleks erialaselt pädev ja motiveeritud.
Üks arstidest, kes sel aastal arstide liidu toetuse osaliseks sai, oli TÜ Kliinikumi neuroloog Liis Sabre, kes sai 400eurose stipendiumi läbi võimaluse osaleda septembris kolmepäevasel erialakonverentsil Norras.
Haigla igapäevatöö keerukus ei seisne ainult patsientide ravimises, vaid ka selles, et õiged ravimid jõuaksid õigel ajal patsientideni. Iga ravim on kriitilise tähtsusega ning isegi väikesed vead annuses või ravimivalikus võivad ohustada patsiendi tervist. Haiglas liigub päevas sadu ravimeid. Nende käsitsi haldamine, komplekteerimine ja dokumenteerimine muudab protsessi keerukaks ning veaohtlikuks.