Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ilma toetuseta jäänuks täiendusel käimata
Üks arstidest, kes sel aastal arstide liidu toetuse osaliseks sai, oli TÜ Kliinikumi neuroloog Liis Sabre, kes sai 400eurose stipendiumi läbi võimaluse osaleda septembris kolmepäevasel erialakonverentsil Norras.
Et Norra on kallis riik, siis rahalisi probleeme Sabre sõnul jagus. “Ma teen praegu teadustööd tasuta, ehk et ma pole Tartu Ülikooli töötaja. Olin seega paljude TÜ stipendiumite jaoks sobimatu kandidaat,” räägib ta.
Seotud lood
Erialaseltsid on liikmete täienduskoolitamise rahalisel toetamisel pigem tagasihoidlikud, ent pakuvad nutika lahendusena näiteks võimalust osaleda rahvusvahelistel veebikoolitustel.
Iga-aastane täienduskoolituste läbimine on arstile kohustuslik. Kas selle eest tasumise rõõm on aga tööandja, arsti enda või kellegi kolmanda oma?
Pärnu Haigla juht Urmas Sule ütleb, et arsti täienduskoolitus on ühest küljest küll spetsialisti isiklik huvi enesearenduseks, teisalt on aga haigla kui tööandja jaoks oluline, et arst oleks erialaselt pädev ja motiveeritud.
Kui varem oli igal tervishoiutöötajal isiklik kittel, siis tänapäeva haiglates ja kliinikutes kasutatakse üha enam renditavaid tööriideid, mis on jagatud, kuid hügieenilised ja alati jälgitavalt hooldatud. Tööriiete korrektne hooldus on meditsiiniasutustes hädavajalik – see aitab vältida bakterite, viiruste ja muude haigusetekitajate levikut ning tagada ohutuse nii personalile kui patsientidele. Kaasaegne tehnoloogia võimaldab kogu protsessi digitaliseerida ja vähendada riske miinimumini.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele