Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Lehtmets: kord aastas peaks arst pääsema ka suuremale koolitusele
Erialaseltsid on liikmete täienduskoolitamise rahalisel toetamisel pigem tagasihoidlikud, ent pakuvad nutika lahendusena näiteks võimalust osaleda rahvusvahelistel veebikoolitustel.
Seotud lood
Iga-aastane täienduskoolituste läbimine on arstile kohustuslik. Kas selle eest tasumise rõõm on aga tööandja, arsti enda või kellegi kolmanda oma?
Pärnu Haigla juht Urmas Sule ütleb, et arsti täienduskoolitus on ühest küljest küll spetsialisti isiklik huvi enesearenduseks, teisalt on aga haigla kui tööandja jaoks oluline, et arst oleks erialaselt pädev ja motiveeritud.
Üks arstidest, kes sel aastal arstide liidu toetuse osaliseks sai, oli TÜ Kliinikumi neuroloog Liis Sabre, kes sai 400eurose stipendiumi läbi võimaluse osaleda septembris kolmepäevasel erialakonverentsil Norras.
SA Arstide Täienduskoolituse Fond kuulutab välja stipendiumikonkursi erialaseks täienduskoolituseks 2016. aasta esimesel poolaastal.
Kõhulahtisus on vedel vesine roojamine kolm või rohkem korda päevas. See võib olla äge (kuni 7 päeva), pikaajaline (8–13 päeva) ja krooniline/püsiv (> 14 päeva). Lapseeas esinev kõhulahtisus on tavaliselt viiruslik ning sellega kaasneb sageli oksendamine ja kehatemperatuuri tõus.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele