Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Retseptiõigusega õde perearstipraksisele lisatasu ei too
Retsepte väljastava õe eest perearstipraksistele lisa maksma ei hakata, kinnitati haigekassast.
Viis aastat tagasi oktoobri lõpul käisid õdede esindajad sotsiaalministeeriumis ametnikega arutamas, millistel tingimustel võiks tekkida pereõel õigus väljastada ravimiretsepte. Käima lükatud ravimiseaduse muudatus on 2015 oktoobriks jõudnud riigikokku, läbinud ka esimese lugemise ja on väga reaalne, et kaua oodatud muudatus jõustub veel selle aastanumbri sees.
EÕL Pereõdede Seltsingu juhataja Katrin Kippari sõnul oleks retseptiõiguse koolitusest eriti huvitatud maapiirkondades töötavad pereõed, kuna seal on õed suure osa vastuvõtuajast üksi.
Sotsiaalministeerium on ette valmistanud seadusemuudatuse, millega saavad pereõed 1.märtsist 2016 korduvretsepti väljakirjutamise õiguse. Seega ei pea patsient edaspidi alati pöörduma kordusretsepti saamiseks perearsti poole, mis annab perearstidele võimaluse pühendada rohkem aega inimeste kiiret lahendust vajavatele tervisemuredele. Seadusemuudatuse tulemusel saavad patsiendid kiiremini vajalikud ravimid kätte, Eesti pereõdede kompetentsus ja haridus on selleks piisavalt kõrgel tasemel, teatas terviseamet.
Lastegastroenteroloogias kasutatakse funktsionaalse kõhukinnisuse klassifitseerimiseks Rooma IV kriteeriumeid (1), mille kohaselt jagatakse patsiendid kahte rühma: lapsed alates sünnist kuni nelja-aastaseks saamiseni ja üle nelja-aastased lapsed.