Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Riiklik ravimipoliitika vajab väljatöötamist
Muutustele ravimipoliitikas ja ravimiseaduses hinnangut andes peab nentima, et alates 2010. aastast puudub Eestis kehtiv ravimipoliitika. Seetõttu ei saa täna rääkida muudatustest ravimipoliitikas, vaid ad hoc korras tehtud üksikotsustest.
Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Aivar Kokk tunnistas tänasel Meditsiiniuudiste ravimiseminaril apteekide omandipiirangutest rääkides, et veebruaris jõustunud ravimiseaduse muudatustest apteegisektorile tuleneda võivaid riske ei ole piisavalt maandatud ning kindlasti peaks neid teemasid veelkord arutama.
Meditsiiniuudiste toimetus küsis apteekidega seotud ekspertidelt, milliseid tervishoiuteenuseid nemad apteegis osutada sooviksid ja kust peaks selle tarbeks raha tulema.
Eesti Proviisorite Koja juhatuse esimees Karin Alamaa-Aas märgib apteekritele kättesaadava raviinfo teemat kommenteerides, et ministeeriumil ei peaks olema kartust, et apteekrid infot vääralt kasutavad.
Lastegastroenteroloogias kasutatakse funktsionaalse kõhukinnisuse klassifitseerimiseks Rooma IV kriteeriumeid (1), mille kohaselt jagatakse patsiendid kahte rühma: lapsed alates sünnist kuni nelja-aastaseks saamiseni ja üle nelja-aastased lapsed.