Viimaste aastakümnete jooksul on kiiritusravi väga tormiliselt arenenud. Esialgne ebatäpne, suuremahuline ja enamasti palliatiivne kiiritusravi on aja jooksul asendunud väga täpse tervistava ning kujupõhise kolmemõõtmelise kiiritusraviga, mida tänapäeval rakendatakse enamale kui 50% vähihaigetest.

- Jana Jaal, Tartu Ülikooli Kliinikumi hematoloogia-onkoloogiakliiniku vanemarst
- Foto: Raul Mee
Veel 2000ndate alguses olid Eestis kasutusel radioaktiivset kiirgusallikat, koobalt-60 sisaldavad masinad. Võrreldes tänapäevaste masinatega põhjustasid need aparaadid oluliselt enam kõrvaltoimeid, kuna olid ebatäpsemad. Kiiritatavad mahud olid suhteliselt suured ning masinate energia oli hästi madal, mistõttu kõige suurem doos, mis üldse oli võimalik saavutada, saavutati enamasti naha pinnal ja nahaaluskoes.
Seotud lood
Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis avaldati täna, 5. oktoobril haigla- ja päevaravi põhjuste statistika 2015. aasta kohta.
Hyks ehk Helsingi haiglapiirkond saab uudse kiiritusraviseadme esimesena maailmas.