Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine. Kiiritusravi areng on olnud väga tormiline
Jana Jaal, Tartu Ülikooli Kliinikumi hematoloogia-onkoloogiakliiniku vanemarst
Foto: Raul Mee
Viimaste aastakümnete jooksul on kiiritusravi väga tormiliselt arenenud. Esialgne ebatäpne, suuremahuline ja enamasti palliatiivne kiiritusravi on aja jooksul asendunud väga täpse tervistava ning kujupõhise kolmemõõtmelise kiiritusraviga, mida tänapäeval rakendatakse enamale kui 50% vähihaigetest.
Veel 2000ndate alguses olid Eestis kasutusel radioaktiivset kiirgusallikat, koobalt-60 sisaldavad masinad. Võrreldes tänapäevaste masinatega põhjustasid need aparaadid oluliselt enam kõrvaltoimeid, kuna olid ebatäpsemad. Kiiritatavad mahud olid suhteliselt suured ning masinate energia oli hästi madal, mistõttu kõige suurem doos, mis üldse oli võimalik saavutada, saavutati enamasti naha pinnal ja nahaaluskoes.