Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Aasta lõpus toimus veel teinegi südamesiirdamine
Seekord vajas siirdamist 45aastane Eesti naine. Protsess toimus sarnaselt eelmisega, st doonorsüda pärines Eestist, kuid siirdamine viidi läbi Helsingis, teatas kliinikumi transplantatsioonikeskuse direktor dr Virge Pall.
Patsiendi raviarst, kardioloog Märt Elmet selgitas, et teine siirdamine sai tehtud Helsingis detsembri alguses. "Vahetult enne aastavahetust sai ta Helsingist koju, kuid juba täna hommikul (st 7. jaanuaril, neljapäeval, toim) läheme sinna järgmist kontrolli tegema. Ta tunneb ennast hästi, kuid esimesed kuud on ravi mõttes väga keerukad ja sagedad kontrollid hädavajalikud," rääkis Elmet.
Ootelehel oli patsient veidi üle viie kuu. Praegu kedagi Eestis ootelehel ei ole.Esimesel patsiendil läheb Elmeti sõnul rahuldavalt. "Viimase paari kuu jooksul ei ole suuri tagasilööke olnud. Tegeleme raviskeemi häälestamisega, kontrollide sagedust saab juba veidi langetada ja patsient saab aina enam oma igapäevast elu elada," selgitas ta.
Seotud lood
Hea koostöö Helsingi Ülikooli haiglaga ning Eesti Haigekassa rahastus on südamesiirdamise ka eestlastele kättesaadavaks teinud, nüüdseks on Helsingis uue südame saanud juba kaks eestlast.
Praeguseks on Eesti-Soome südamesiirdamise koostööprojekti käigus Helsingi ülikooli haiglas transplanteeritud kolm TÜ Kliinikumist suunatud patsienti. Viimane neist sel suvel.
TÜ Kliinikumi südamekliiniku kardioloogiaosakonna juht ja vanemarst-õppejõud Märt Elmet viibis septembris Soomes haruldase operatsiooni juures, mille käigus siirdati Soome ja Eesti arstide koostööna esmakordselt Eesti patsiendile süda. Intervjuus ütleb doktor Elmet teiste riikide kogemusele toetudes, et Eestis võiks olla vajadus kuni viie südamesiirdamise järele aastas.
Natalja Mihhailova on Eestis teine inimene, kes on saanud endale uue südame tänu Eesti ja Soome südamesiirdamise meeskonna koostööle. Teda opereeriti kuu aja eest Helsingis ning eile käis ta oma tervist kontrollimas Tartus.
Lastegastroenteroloogias kasutatakse funktsionaalse kõhukinnisuse klassifitseerimiseks Rooma IV kriteeriumeid (1), mille kohaselt jagatakse patsiendid kahte rühma: lapsed alates sünnist kuni nelja-aastaseks saamiseni ja üle nelja-aastased lapsed.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele