Kuula artiklit
12. veebruar 2016
Kuula artiklit
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kas keha annab isu abil märku vitamiinipuudusest?

Kui organism on seedinud ja ära kasutanud söögist saadud toitained, annab ta tühja kõhu tunde abil märku uuesti süüa.
Foto: Caro /Scanpix
Kui organism on seedinud ja ära kasutanud söögist saadud toitained, annab ta tühja kõhu tunde abil märku uuesti süüa.

Vähese veetarbimise korral tekib janu. Kuid kas inimese organism suudab väljendada ka vitamiinide vaegust, küsis Imelise Teaduse lugeja. Näiteks kui organismis pole piisavalt A-vitamiini, kas tekib isu porgandite järele?

Vastab toitumisteadlane Mai Maser:

"Vitamiinid kuuluvad asendamatute mikrotoitainete hulka. Neid on vaja väga väikeses koguses ning meid varustab vitamiinidega mitmekülgne igapäevane toit. Otsest nälga ja vajadust ühe või teise vitamiini järgi organism ise ei tunne. Pealegi sünteesitakse mõningaid vitamiine ka seedekulglas mikroobide poolt ning mõnda üksikut on võimeline ka keha ise valmistama. Lisaks on veel võimalus, et toiduga saame vitamiini eelühendi ning sellest valmistab organism ise vajaliku vitamiini (näiteks karotenoididest A-vitamiini).

Vitamiinidel on enamasti ainevahetust reguleeriv toime. Kuigi vitamiine vajame väikeses koguses, ei saa neid teiste toitainetega asendada. Oluline on teada, et organismil on teatud vitamiinivarud alati olemas. Seega isegi kui me ei saa toidust mõnd vitamiini, ei põhjusta iga selline kõikumine veel vitamiinide vähesusest tingitud häireid. Kehas on vesilahustuvate vitamiinide tagavara umbes kolmeks nädalaks, rasvlahustuvate varu aga 3 - 5 kuuks või pikemakski perioodiks. 

Kuid vaatamata sellele on pikaajaline vitamiinipuudus halb. Kui tagavarad vähenevad, võivad tekkida esmalt mikrokahjustused, mis omakorda muudavad keharakud tundlikuks igasugustele kõrvaltoimetele, on siis selleks kas üldine töövõime vähenemine, vastuvõtlikkus nakkushaigustele, peavalud, liigesvalud, südamekloppimine jm. Selline seisund võib tekkida ajutise vitamiinide vaeguse korral. Tüüpiliseks näiteks on kevadväsimus. Kui aga vitamiinivarud taastuvad, siis need haigusnähud kaovad jälgi jätmata. Konkreetsemalt näiteks A-vitamiini puudusest tekib silmade kuivus, nahakuivus ja vananenud välimus, ka kasvuhäired ning häirub sugurakkude moodustumine. Kahjuks ei anna sellised häired informatsiooni mingi konkreetse toidu vajalikkuse kohta ning ei avaldu ka isuga vastava toidu järele. 

Avitaminoos põhjustab organismile tõsise haiguse ning tekitab püsivaid terviseprobleeme. Näiteks skorbuut tekib C-vitamiini täielikust puudumisest. D-vitamiini puudus põhjustab muutusi luudes, hammaste lagunemist ja lihaste lõtvust. Nendele tunnustele vaatamata ei teki aga isu rohkem piima juua..."

Kas keha annab isu abil märku vitamiinipuudusest?
Kuula artiklit

Kas keha annab isu abil märku vitamiinipuudusest?

Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Kadi HeinsaluMeditsiiniuudiste peatoimetajaTel: 6670 451
Violetta RiidasMeditsiiniuudiste toimetajaTel: 6670 454
Margot VentMeditsiiniuudiste toimetajaTel: 6670 446
Kristiina KäitMeditsiiniuudiste toimetajaTel: 58552330
Karin TammMeditsiiniuudiste sündmuse juhtTel: 513 8862
Minna Liisi LiivrandMeditsiiniuudiste sündmuste projektijuhtTel: 6670 230
Maarja KõrvMeditsiinimeedia müügijuhtTel: 5257708
TellimiskeskusTel: 667 0099