Kas keha annab isu abil märku vitamiinipuudusest?

Vitamiinidel on enamasti ainevahetust reguleeriv toime. Kuigi vitamiine vajame väikeses koguses, ei saa neid teiste toitainetega asendada. Oluline on teada, et organismil on teatud vitamiinivarud alati olemas. Seega isegi kui me ei saa toidust mõnd vitamiini, ei põhjusta iga selline kõikumine veel vitamiinide vähesusest tingitud häireid. Kehas on vesilahustuvate vitamiinide tagavara umbes kolmeks nädalaks, rasvlahustuvate varu aga 3 - 5 kuuks või pikemakski perioodiks. 

Kuid vaatamata sellele on pikaajaline vitamiinipuudus halb. Kui tagavarad vähenevad, võivad tekkida esmalt mikrokahjustused, mis omakorda muudavad keharakud tundlikuks igasugustele kõrvaltoimetele, on siis selleks kas üldine töövõime vähenemine, vastuvõtlikkus nakkushaigustele, peavalud, liigesvalud, südamekloppimine jm. Selline seisund võib tekkida ajutise vitamiinide vaeguse korral. Tüüpiliseks näiteks on kevadväsimus. Kui aga vitamiinivarud taastuvad, siis need haigusnähud kaovad jälgi jätmata. Konkreetsemalt näiteks A-vitamiini puudusest tekib silmade kuivus, nahakuivus ja vananenud välimus, ka kasvuhäired ning häirub sugurakkude moodustumine. Kahjuks ei anna sellised häired informatsiooni mingi konkreetse toidu vajalikkuse kohta ning ei avaldu ka isuga vastava toidu järele. 

Avitaminoos põhjustab organismile tõsise haiguse ning tekitab püsivaid terviseprobleeme. Näiteks skorbuut tekib C-vitamiini täielikust puudumisest. D-vitamiini puudus põhjustab muutusi luudes, hammaste lagunemist ja lihaste lõtvust. Nendele tunnustele vaatamata ei teki aga isu rohkem piima juua..."