2. märts 2016

Eesti Ekspress: Ajukasvajaga lapse ema usaldas tervendajat rohkem, kui arste

Autor: Eiko Kink/ÄP

Ajukasvajaga tüdruku ema keeldus lapsele määratud keemiaravist ning otsustas hakata tütart ravima end teenäitaja-terapeudiks kutsuva mehe näpunäidetel. Kui ema koos tütrega taas haiglast arstidelt abi otsima tuli, laiutasid need käsi – liiga hilja, kirjutab tänane Eesti Ekspress.

Ekspressini jõudis lugu ema Facebookis avaldatud abipalve kujul. See ilmus 19. veebruaril: ema soovib leida oma viieaastasele tütrele, kellel on pahaloomuline ajukasvaja, meditsiinilise haridusega hooldajat. Vajalik on kogemus praktiliselt liikumatu lapse abistamisel. Lapse toitmine ja valuravi toimub sondi kaudu.

Eelmise murekirja riputas ema üles 21. jaanuaril: arstid pakkusid keemia- ja kiiritusravi, mis pidurdaks kasvaja arengut maksimaalselt mõneks aastaks, kuid mujal maailmas ravitakse ka teiste meetoditega, on olemas ka vastavad kliinikud. Nendes ravimist haigekassa aga ei toeta. „Lasime teha nädal aega keemiaravi. Siis aga otsustasin, et ei soovi oma last keemiaga mürgitada ja proovin alternatiivseid ravimeetodeid (energeetika, toitumise muutmine, toidulisandid, erinevad protseduurid),“ kirjutas ema Facebookis.

Ta kinnitas, et on võtnud praktiliselt kogu vastutuse lapse elu eest enda kanda, sest lapse isa on teist meelt – ei taha rahaliselt toetada alternatiivmeetoditega ravitsemist.

Kõrgharidusega naine pole oktoobrist saadik saanud tööl käia, rahavarud on otsakorral. Vaja oleks 1000 eurot, et proovida veel paari vahendit, mis aitaksid tütart tervendada või valu leevendada. Lapse seisund on halvenenud, ta sööb ainult vedelat püreetoitu, liigub käpuli, rääkida ei saa peaaegu üldse.

Sekkub lastekaitse

Päev pärast selle üleskutse ilmumist, reedel, 22. jaanuaril oli Eve Õiglane-Šlik oma osakonnas valves. Helistas tüdruku ema, soovis haiglast läbi tulla. Haiglas polnud tüdrukust midagi kuuldud sellest ajast peale, kui keemiaravi oktoobris pooleli jäi. Haigla teavitas sotsiaaltöötajaid, et üks raskesti haige viieaastane tüdruk võib vajada sotsiaalteenust ja lapse vanematele võib vaja minna tugiisikuid. Tüdruku esimene raviarst oli tööle läinud Tallinna.

Ema sisenes arsti kabinetti, kaasas tütar ja mees, kes tutvustas end tütre terapeudina.

Õiglane-Šlik ütleb, et pildile, mis tema silmile seal avanes, pole tal oma 30aastasest arstipraktikast leida midagi võrreldavat. Mis seisukorras laps täpsemalt oli, ta ei avalda.

Täismahus saab artiklit lugeda tänasest Eesti Ekspressist.

Jaga lugu
Mu.ee toetajad:
Kadi HeinsaluPeatoimetajaTel: 667 0451
Violetta RiidasToimetajaTel: 667 0454
Siret TrullAjakirjanik-toimetajaTel: 667 0446
Triin Tabur Meditsiiniuudiste toimetajaTel: 6670 455
Karin TammMeditsiiniuudiste sündmuse juhtTel: 513 8862
Maarja KõrvMeditsiinimeedia müügijuhtTel: 5257708